Graafik: traagiline august tõi uppumissurmade laine

Päästeamet on ametlikesse ujumiskohtadesse pannud päästerõngad. Statistika näitab, et just seal on kõige vähem traagilise lõpuga õnnetusi.

FOTO: Kristjan Teedema

Tänavune august oli Eestis tavatult traagiline, märga hauda jättis oma elu tosin inimest. Kuna uppunute seas oli palju kodulähedasse veekogusse kukkunud eakaid, tuleb päästeametil muuta senist ennetustegevust.

«Sel aastal ei ole olnud selliseid tavapäraseid uppumisi, kui minnakse ujuma, pigem on tegu vette kukkumiste ja komistamistega,» rääkis päästeameti ekspert Mikko Virkala. Tänavu   veeõnnetustes oma elu kaotanud 40 inimesest 23 kukkusid vette, neist 14 hukkunut oli vanemad kui 61 aastat.

«See on uus tendents – eakate libastumised ja kukkumised, kui minnakse tiigist või kaevust vett võtma. See on meie jaoks probleem,» tunnistas ekspert.

Kui seni on päästeameti ennetustöö olnud suunanud lõbusõitjatele, et nad kannaksid veekogul päästevesti, ja manitsenud purjuspäi  vette minema, siis tänavused traagilised õnnetused eakatega sunnitavad päästeametit teisiti tegutsema.

Virkala sõnul võiksid noored ja eakate hooldajad ka ise kontrollida, kui ohutu on vanemate inimeste koduümbrus, näiteks veevõtmine kaevust.

Loe ka: «Kodutiigist leiti uppununa 80-aastane mees»

Kui seni on päästeamet käinud kodudes kontrollimas vaid tuleohutust, siis uuel aastal on kodukülastuste ajal plaanis hinnata ka kodulähedaste veekogudega seotud ohte.

«Reeglina me ootame kutset, lihtsalt ringi sõitmine ja sisse astumine ei toimi,» on päästeekspert veendunud. Kodukülastust sooviv eakas ise või tema lähedane peaks teavitama piirkonna päästekomandot, kellega lepitakse täpne kodukülastuse aeg kokku.

 

Uppus neli last

Kui viimasel paaril aastal ei uppunud Eestis ühtegi last, siis tänavu on vesi nõudnud juba neli elu. Tänavu kevadel juhtus traagiline õnnetus Raplamaal, kui tuul lükkas vankris olnud imiku tiiki ning laps uppus. Harkus aga nõudis jõgi kolmeaastase lapse elu. «Siin on ainult üks märksõna – laste järelevalveta jätmine,» tunnistab Virkala.

Loe ka: «Harku vallas uppus jõkke kolmeaastane laps»

Eksperdi sõnul on uppunute arv aasta-aastalt vähenenud, kuid Põhjamaade tasemeni on veel pikk tee minna. Päästeamet on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2025 jääks tulekahjudes hukkunute arv alla 12 ja veeõnnetustes alla 20.

«Reeglina kevadel jäämineku ajal upuvad kalamehed, suvekuudel on rohkem uppumisi siis, kui on soe ilm,  sügistalvel jää moodustamise ajal upuvad kalamehed, kes oma võimeid üle hindavad,» rääkis Virkala. Kalameestega toimuvaid õnnetusi on vähemaks jäänud, kuid neid on eksperdi sõnul jätkuvalt liiga palju.

Tänavu oli uppumiste arv väike suve alguses, kui ilm oli jahe, augustis uppumiste arv kolmekordistus. «See näitab, et ilmastik mängib uppumissurmades suurt rolli,» tõdes ekspert.

Loe ka: « Oma elu järve jätnud noor pianist väsis ujumast»

Jätkuvalt on väga paljude uppumiste taga alkohol. «Üheksa uppuja puhul on teada, et nad olid alkoholi pruukinud, 16 puhul on see kahtlus üleval. «Ilm on soe, alkohol sinna juurde ja nii nad lähevad,» tõdes Virkala.

Loe ka: «Kohtla-Järve välibasseinis uppus noor mees»

Loe ka neid

Tagasi üles