Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126993t1h3e64.jpg)
Eestis on ligi 90 000 inimest, kes saavad arsti jutule vaid siis, kui neil on raha oma ravi ise kinni maksta või on neil rahvakeeli öeldes surm silme ees. Nüüd analüüsib sotsiaalministeerium, kas riigil poleks odavam anda ravikindlustus kõigile.
«Meil on ravikindlustusskeemis olulised puudused,» tunnistas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE). Nimelt pole 90 000 inimesel üldse ravikindlustust ning teist sama palju on neid, kellel see on katkendlik ehk kindlustus kehtib enam kui üks, aga vähem kui 12 kuud järjest.
«Mingi hulk neist on juhutöötajaid, aga on ka neid, kes on jäänud süsteemi hammasrataste vahele, kui vahetatakse töökohta,» sõnas minister.
Hiljuti näiteks oli valitsuses juttu meremeestest, kes on üheksa kuud merel, ja sel ajal tagab reeder neile ravikindlustuse, puhkuse ajal kolmeks kuuks Eestisse tulles neil seda aga pole. «Ravikindlustuse saamiseks lähevad nad töötukassasse, neile koostatakse tööotsimiskava, kuigi reaalset nad tööd ei otsi,» rääkis Ossinovski.
Ravikindlustuseta on ka paljud loomeinimesed. «Kui ma kaks aastat tagasi ministriks sain, siis otsustasime loomeinimeste küsimuse ära lahendada,» rääkis minister. Lahendus leitigi, kuid see oleks juba praegu väga keeruliseks muutunud süsteemi veelgi segasemaks teinud.
«Meil on tekkinud päriselus esile kerkinud probleemide lahendamiseks üle 50 erineva aluse ravikindlustuse saamiseks, millest umbes 20 on sellised, kus sihtrühm on alla saja inimese,» selgitas Ossinovski, miks sotsiaalministeerium pidas mõistlikumaks veel ühe väheseid inimesi puudutava erisuse loomise asemel kaaluda kogu süsteemi muutmist.
«Vaadates laiemaid trende, tulevikutööd, kus tööõigus muutub palju paindlikumaks, n-ö hammasrataste vahele jäävate inimeste arv kasvab,» arvas tervise- ja tööminister.
Sotsiaalministeeriumi vastav analüüs valmib järgmise aasta kevadeks ja seejärel esitatakse see valitsusele koos selgitustega, mida tooks üldise ravikindlustuse andmine kaasa nii tervishoiule kui ka riigieelarvele.
Mure ümbrikupalga pärast
«Kõige suurem vastuväide on kõigile teada ja lihtne – selleks on maksulaekumised. See on põhjus, miks rahandusministeerium on selle (muudatuse – toim) suhtes tõrges,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et tegu on tõsise vastuargumendiga, mida ei saa naeruvääristada.
«Ühelt poolt võib öelda, et tervishoiusüsteem ei peaks tegema maksuameti tööd, samas jäävad inimesed meditsiinilise kindlustuseta sellepärast, et maksuamet saaks korjata kokku rohkem makse,» arutles minister.
Ossinovski sõnul on ravikindlustus sotsiaalsetest hüvedest inimeste jaoks kõige tähtsam. «Kui (ümbrikupalga puhul – toim) räägitakse, et hakkad tulevikus saama vähem pensioni või vanemahüvitist, siis selle peale ei mõtle keegi,» on Ossinovski veendunud.
Kui aga ravikindlustuse andmisel kõigile hakkaks riigile laekuma vähem sotsiaalmaksu, siis seda ei saa riik ministri kinnitusel endale lubada, kuna tervishoiu rahastamine on seotud sotsiaalmaksuga.
«On fakt, et sellest ajast kui Eiki Nestor (sotsiaalminister aastatel 1999–2002 – toim) seda süsteemi juurutas, on maksukogumise efektiivsus oluliselt paranenud. See tähendab nii võimekamat maksuametit kui ka suhtumise muutumist ühiskonnas,» sõnas Ossinovski.
«Tõenäoliselt ei saa lõpuni välistada seda, et osal töökohtadel seal päris alumises otsas mingi optimeerimine võib jätkuda,» lisas ta siiski.
Ministri sõnul tuleb seega võimalike muudatusega kaasnevat tulu ja kulu hoolikalt rehkendada. «Ühelt poolt on see täiendav kulu, aga kui me suudame neid (ravikindlustuseta – toim) inimesi pidevalt meditsiinilise jälgimise all hoida, hoiame kokku selle kümne miljoni euro pealt, mis riigil kulub vältimatu meditsiiniabi andmiseks,» selgitas minister. Ta lisa, et kui inimene vajab vältimatut abi, siis on sellega kaasnevad kulud liiga suured, kuna abi pole saadud õigel ajal ning ka ravi tulemus ei ole seetõttu hea.
«Tervishoiusüsteemi vaates on katkematu ravikindlustus väga oluline selleks, et ravi oleks järjepidev,» toonitas Ossinovski.
Seni on räägitud võimalusest, et ravikindlustuseta inimesed saaksid perearsti jutule ilma maksmata. «Aga siis tekib küsimus, et kui tal on vaja eriarstiabi, mis me siis teeme,» arutles Ossinovski.
Pika vinnaga otsus
Kuna analüüsi alles tehakse, ei soovinud minister võimalikust tervishoiu rahastamise muudatusest detailselt rääkida. Ta kinnitas, et kindlasti jääb alles haigekassa avalik-õigusliku süsteemina.
«Töötavate inimeste pealt makstakse sotsiaalmaksu samamoodi edasi, aga küsimus on, kuidas haigekassale kompenseeritakse nende eest, kel praegu ravikindlustust ei ole,» rääkis Ossinovski. Ta lisas, et ilmselt kõige mõistlikum lahendus on eraldada selleks raha riigieelarvest. «Kas mingi plokksummana või siis konkreetsete teenuste eest, nagu praegu makstakse ravikindlustamata inimeste vältimatu abi arvete pealt, see on tehniline küsimus,» ütles ta.
Ossinovski sõnul ei saa senist ravikindlustussüsteemi n-ö hoo pealt muuta. «See ei ole teema, millega ma homme valitsusse lähen, see on pika vinnaga otsus ja põhimõtteline muudatus,» lausus ta. Kindlasti ei hakka sellega tegelema praegune valitsus, vaid see jääb järgmise ülesandeks.
«Aga see on diskussioon, mida ühiskonnas ei ole peetud, kuigi on räägitud, miks üks või teine grupp on jäänud ravikindlustuseta,» lisas ta.
Endise sotsiaalministri, samuti sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Eiki Nestori sõnul on lõviosal Eesti inimestel ravikindlustus olemas, sest nende eest maksab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tööandja, nad maksavad seda FIEna ise, on kindlustatud seaduse alusel (lapsed, pensionärid), nende eest tasub sotsiaalmaksu riik. Vaatamata sellele jääb mingi hulk inimesi ikkagi ravikindlustuseta.
«Eelkõige on probleem inimlik, sest inimene vajab arsti, tal ei pruugi olla selleks küllaldaselt raha ja jääb arstiabita,» sõnas Nestor. Ta lisas, et samas on küsimus ka tervishoiu ökonoomikas. «Ravikindlustamata inimesed jõuavad arsti juurde pahatihti alles siis, kui häda juba väljakannatamatu,» selgitas ta. Nende varasem ravi oleks olnud vajalikum, inimlikum ja ka odavam.
«Pluss tung EMOsse erakorralise arstiabi järele, kus me ei tee vahet – ega saagi ja tohigi teha –, kas inimene on kindlustatud või mitte. Iga konkreetse pöördumise korral ei ole ju alati kohe selge, kas tegu on erakorralise või korralise vajadusega,» jätaks Nestor. Nii tekib tema sõnul olukord, kus ravikindlustatu läheb perearsti juurde võib-olla sama tervisehädaga, millega ilma kindlustuseta inimene läheb EMOsse, samas on viimane riigile tunduvalt kulukam.
Endine maksuameti juht Marek Helm ütles, et pole sotsiaalministeeriumi plaanidega kursis. «Saan aga öelda, et maksulaekumise paranemise taga on peamiselt maksumaksjate maksumoraali tõus ja inimeste arusaam, et maksud on vajalikud avalike teenuste, sealhulgas ravikindlustuse tagamiseks,» sõnas praegu Nortalis riigirahanduse valdkonna juhina töötav Helm.
Ta lisas, et tema endiste kolleegide hea töö viimastel aastatel on aidanud maksumoraali tõsta ning maksu- ja tolliameti inimesed suutsid hoida tugevat usaldusväärsust maksumaksjate silmis.
______
KOMMENTAAR
Katrin Romanenkov
haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juht
Haigekassa nõukogu ei ole ravikindlustuse laiendamise küsimust arutanud.
Solidaarne ravikindlustussüsteem on Eesti tugevus, sest see toetab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu tervikuna – kindlustatud inimeste ligipääs arstiabile ei sõltu nende vanusest, terviseriskidest või sissetulekust, kõigile on võrdselt tagatud vajaminev abi. Seetõttu on hästi oluline, et võimalikult suur hulk elanikkonnast oleks ravikindlustatud. Teisalt tagavad ravikindlustuse põhimõtted ja selgelt määratletud kindlustuse saamise alused selle, et süsteemi on võimalik jätkusuutlikult majandada, sh hinnata inimeste vajadust teenuste järele, planeerida tulusid ja teenuste mahtu.
Praegu on erinevaid ravikindlustuse liike ning kindlustuse saamise aluseid palju ning tasub kaalumist, kas saame tulevikus kindlustuse omandamise protseduuri veelgi lihtsustada. Tähtis on tagada ravikindlustuse eelarve sellises mahus, mis võimaldab tagada inimestele kvaliteetse arstiabi tema vajadustest lähtudes ja võrdse ligipääsu tervishoiuteenustele, ning et see kvaliteet ja ligipääs oleks solidaarselt tagatud kõigile, sh töötutele, pensionäridele, õpilastele, lapseootel naistel jt.
Toetame igati analüüse ja diskussiooni ravikindlustuse laiendamisest. Seejuures on kahtlemata oluline käsitleda ka ravikindlustuse tulubaasi küsimust, arvestades, et kogu elanikkonna kindlustamine tooks haigekassale juurde ligi 78 000 potentsiaalset kindlustatut.
______
Kehtiva ravikindlustuse põhimõtted
- Praegu laekub haigekassa eelarvesse sotsiaalmaksuna iga töötava inimese brutopalgast 13% ning selle maksab tööandja.
- Kogutud sotsiaalmaksuga tasutakse ka nende ravi eest, kes ise parasjagu kindlustusmakseid ei tee, nagu näiteks lapsed, pensionärid, rasedad, kodus väikelapsi kasvatavad vanemad ja töötud.
- Ravikindlustusele on õigus igal Eesti alalisel elanikul, kui nende eest tasutakse sotsiaalmaksu. Lisaks tagab riik õiguse ravikindlustusele alla 19-aastastele lastele, õpilastele ja üliõpilastele, ajateenijatele, rasedatele, töötutele, lapsehoolduspuhkusel olijatele, ülalpeetavatele abikaasadele, pensionäridele, puudega inimeste hooldajatele ja haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutele.
- Eestis oli 2016. aasta lõpus 1 237 777 ravikindlustatut (elanikke oli selle aasta 1. jaanuariks 1 315 635).