Opositsiooniline Reformierakonna fraktsioon seisab vastu relvaseaduse eelnõu muutmisele, kuna nende hinnangul ei austa see eesti keelt riigikeelena ja ohustab oluliselt inimeste julgeolekut.
Reformierakond: relvaeksami lubamine teistes keeltes on julgeolekule ohtlik
27. september 2017, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relvaseaduse muudatus puudutab välismaalasele relvaloa andmist. Valitsus on otsustanud, et antud eelnõu järgi saab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, kes ei valda eesti keelt, relvaluba taotlemiseks vajaliku teooriaeksami sooritada tõlgi abil ning praktilise eksami tõlgita.
Reformierakonna fraktsiooni saadik Valdo Randpere ja Reformierakond teatasid pressiteates, et vene keeles või mis tahes teises keeles, mis ei ole riigikeel, relvaeksami tegemise lubamine on põhimõtteline ja põhjapanev muutus, mis ei puuduta mitte ainult eesti keele rolli järjekordset vähendamist, vaid ka potentsiaalset ohtu inimeste julgeolekule. Seadusemuudatuse jõustumisel puuduks kindlus, kas eksamit sooritab tõlk või inimene ise.
«Valitsus tahab suures mahus muuta seadust, mis on praktikas seni hästi toiminud ja ei vajaks nii põhimõttelisi muudatusi. Loomulikult on mitmed muudatusettepanekud positiivsed, aga need saaks sisse viia ka ilma relvaseaduse põhialuseid muutmata. Näiteks on igati tervitatav, et tulevikus saab relvaluba taotleda ka elektrooniliselt,» tutvustas Randpere planeeritud seadusemuudatusi.
Samas viiakse relvaseadusesse sisse säte, et relvaloa pikendamisel tuleb uuesti sooritada relva käsitsemise katse, mille vajalikkust pole valitsus suutnud kuidagi praktiliste kogemuste põhjal tõestada.
Samuti peab relvaloa taotleja edaspidi põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. «Sellise sõnastusega kirjutatakse seadusesse suhteliselt avar subjektiivsete hinnangute tegemise ruum, mis ei aita kahjuks kuidagi kaasa õigusselguse loomisele Eesti vabariigis,» lausus Randpere.
Praeguse seadusandluse järgi võetakse eksam vastu eesti keeles. Eksami võib vastu võtta eksamikomisjoni esimehe ja eksamineeritava kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades vajaduse korral eksamile registreerinud isiku kulul eksamikomisjoni aktsepteeritud ning erapooletut tõlki.
Põhja prefektuuri lubadeteenistuse vanem Sven Põierpaas:
PPA on lisaks seaduses sätestatule juhindunud veel relvaeksami vastuvõtmisel siseministri vastavat tegevust reguleerivast määrusest, mille järgi võetakse relvaeksam vastu eesti keeles, eksamikomisjoni esimehe ja eksamineeritava kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades selleks vajaduse korral eksamile registreerunud isiku kulul komisjoni poolt aktsepteeritud ja erapooletut tõlki.
Reeglina ei ole PPA relvaeksami sooritamiseks tõlke nõudnud, kuna inglise, soome või vene keelt emakeelena kõnelevate eksamisooritajate puhul on eksamikomisjoni liikmed olnud suutelised nendes keeltes suheldes hindama ja veenduma eksami sooritaja teadmistes ja oskustes ning tõlgi kasutamiseks ei ole olnud vajadust. Eksamineerijad on veendunud, et olenemata relvaeksamil kasutatavast suhtluskeelest on relvaeksami positiivselt läbinud isikud aru saanud relvaseaduse sätetest ning tunnevad relvade käitlemisega kaasnevaid reegleid.
Küll aga on politsei täna oma halduspraktikat muus keeles eksami sooritamise osas analüüsimas ja täpsustamas ning tulevikus ei ole välistatud, et eesti keelt mitte piisavalt valdavad inimesed on kohustatud relvaeksamile kaasama enda kuludega tõlgi.