Filmiarvustus: «Minu näoga onu» on piisav, et mõjuda naistele, kuid mõeldud siiski meestele

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuukulgur Film

Eesti ajalehtede juhtkirjad on viimased 160 aastat kinnitanud, et alkohol on paha, kuid paraku on teema endiselt aktuaalne. Isadepäeva aegu on needsamad juhtkirjad pühendatud perekonna tähtsusele. Aga nagu alkoholi needminegi ei paranda need jutud ka segaseid suhteid põlvkondade vahel.

Kas filmil võib olla inimeste elule suurem mõju kui trükisõnal? Tundub küll. Vähemasti Rain Tolgi kehastatud muusikakriitik Hugo puhul see töötab. Ja see võiks pakkuda inspiratsiooni ka meile, lihtsurelikele, et oma elus põlvkondadevahelisi pudelikaelu õgvendada.

Et kinokülastaja sellise tõdemuseni jõuaks, on Katrin ja Andres Maimik pakkunud välja võrdlemisi värvika loo. Tervisega kimpus isa (Roman Baskin) ilmub oma äsja mittevabatahtlikult vallaliseks muutunud poja ukse taha ning nõuab hoolt ja hellust, mida ta ise kunagi ei pakkunud. Mida sellises olukorras teha? Leppida olukorraga ja rõõmustada end teadmisega, et alimendid läksid ju igati ausalt isa palgast maha?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles