Politseis ringlevad vale maksetähtajaga trahviblanketid (3)
28. september 2017, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/28/7146935t1h3207.jpg)
Selgub, et alates eelmisest aastast on politsei- ja piirivalveametis (PPA) ringi liikunud kiirmenetluse blanketid, kus tegelikult kehtiva 15-päevase maksmistähtaja asemel on kirjas hoopis 30 päeva.
Erinevuse paberile trükitud otsuses ning e-toimiku andmetes avastas augusti lõpus kiiruse ületamise eest trahvi saanud Postimehe lugeja. Teades, et trahvi on aega maksta terve kuu, ei kiirustanud ta seda kohe ka maksma. Suur oli aga tema ehmatus, kui veebitoimikust selgus, et maksetähtaeg on ületatud.
Tuleb välja, et vale tähtajaga blanketid on ringluses olnud juba terve aasta. Politsei sõnul aga rikkujat see kuidagi negatiivselt ei mõjuta – vastupidi, rikkuja jaoks on tähtaeg isegi soodsam.
Segadus sai alguse 2015. aastal, kui politseil lõppes kiirmenetluse blankettide raamleping ning tekkis vajadus uute plankide tellimiseks. Samal ajal oli riigikogu võtnud arutamisele eelnõu, milles plaaniti trahvi tasumise tähtaega pikendada 30 päevale. Kuna PPA tellib blankette suurte kogustena ning isekopeeruv paber on kallim kui tavaline, otsustati 2016. aastaks trükkida uued plangid vastavalt eelnõus planeeritud maksetähtajaga. Eelnõud riigikogu aga vastu ei võtnud ning blankettide väljavahetamiseks politsei eelarves raha ei jätkunud, seega otsustati juba tellitud blanketid ära kasutada.
Politsei ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Ele Nuka selgitas, et kuna maksetähtaja pikenemine kuidagi süüdlase õigusi ei riku, võetigi selline otsus vastu. Nuka sõnul saadeti kõikidesse prefektuuridesse ka juhised, kus anti teada, et blankettidel on kirjas vale maksetähtaeg ning rahatrahvi sundtäitmisele saatmisel tuleb arvestada ka selle 30-päevaga, mis blankettidel kirjas on.
/nginx/o/2017/09/28/7147335t1hcd86.jpg)
Nuka sõnul on politseile siiani teada vaid neli eksimust, kus rahatrahv on enne 30 päeva möödumist edastatud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. «Need oleme tagasi kutsunud ja kohtutäituritele täitemenetluse tasu ise maksnud. Kui kellegi rahatrahv on ekslikult saadetud täitemenetlusse enne otsusel märgitud tähtaja möödumist, palume nendel inimestel kindlasti ühendust võtta politseijaoskonnaga, kes väärteomenetluse läbi viis,» selgitas Nuka.
/nginx/o/2017/09/28/7147025t1hb5ea.jpg)
Rikkujad karistusest ei pääse
Viimati tekkis segadus blankettidega 2014. aastal, kui kohus tunnistas vananenud kiirmenetluse blanketi kehtetuks ning tühistas kiirmenetluse otsuse. Toona olid hiljuti hakanud kehtima uued blanketid, mis oma olemuselt erinesid vanadest selle poolest, et neil oli märge inimese õiguse kohta tutvuda menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega. Politsei aga tutvustas isikule vanas redaktsioonis olevaid õiguseid ja kohustusi.
Juhtivkorrakaitseametniku Ele Nuka sõnul praegu ringluses olevad trahvivormid menetlusõigust siiski ei riku ning seetõttu ei muuda see ka valede andmetega blanketile kantud karistusotsust kehtetuks. «Plangil märgitud maksmise tähtaeg on informatiivne teave sellest, millal rahatrahv mittetasumise korral täitmisele pööratakse. Kusjuures plangile märgitud tähtaeg on isiku jaoks soodsam. Kuna menetlusaluse isiku õigusi antud plangil kiirmenetluse otsuse koostamine ja kätte andmine kuidagi ei kahjusta, ei ole tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis muudaks karistusotsuse kehtetuks,» kommenteeris Nuka.
Ehkki uued parandusega blanketid, kuhu on märgitud 15-päevane maksetähtaeg, saadeti trükki tänavu juunis ning on praeguseks juba prefektuuridele ka laiali jagatud, võib vale maksetähtaajaga blankette veel üle Eesti ringluses olla. Kuna vormid on ringluses juba 2016. aastast pole politseil ka täpset ülevaadet, kui palju selliseid planke veel ringi võib liikuda.