Liikluskomisjon otsustas eile, et liiklusrikkujaid ohjeldavat veapunktisüsteemi esialgu ei tule, vaid oodatakse ära, mis euroliit selles asjas ette võtab. Küll hakatakse rikkujaid saatma nõustamisele.
Veapunktisüsteem jääb esialgu tulemata
28. aprill 2011, 00:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsustati, et veapunktisüsteemi sellisel kujul, nagu uuringutes välja pakuti, esialgu ei rakendata, sest see on suhteliselt kallis, aeganõudev ja teatud määral dubleerib karistussüsteemi,» kinnitas maanteeameti nõuniku kohusetäitja Villu Vane.
Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) spetsialistide välja töötatud uuringu järgi oli kavas luua 12-astmeline veapunktisüsteem, kus kergemate liiklusrikkumiste eest saanuks kaks, keskmiste eest neli ja raskete rikkumiste eest kuus veapunkti. Tosin punkti kokku saanud juht kaotanuks load ning oleks saadetud nõustamisele ja juhtimisvõimekuse kontrolli.
«Teema juurde tullakse tagasi mõne aja pärast,» rääkis Vane, viidates, et lähiajal on euroliidust tulemas midagi sarnast.
«Euroopa Liidus algatati 2010. aasta septembri alguses projekt nimega Bestpoint, mis uurib liikmesriikide parimat praktikat punktisüsteemide rakendamisel ning annab ühtsed soovitused ja juhendid selleks, et saaks üle minna Euroopa Liidus ühesugustel alustel toimivale süsteemile.»
Püüd leida keskteed
Veapunktisüsteemi projekti ühe autori, TTK transporditeaduskonna lektori Gunnar Meinhardi sõnul püütakse nii leida kesktee, mis võiks sobida kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
«Ehk siis need, kel on rakendunud veapunktisüsteem, peaksid kohendama seda uuringu järgi ja teistele tuleb tungiv soovitus see kasutusele võtta,» lisas lektor.
Projekt lõpeb 2012. aasta septembris.
Kas see tähendab, et ka Eestis millalgi punktisüsteem kindlasti tuleb, Meinhard ennustada ei julgenud, kuid märkis, et see on kasutusel väga paljudes euroliidu maades. «Meiegi rikkujatel hoitakse kogu aeg silm peal – tinglik jälgimine on ikkagi olemas ning pole tähtis, kas seda tehakse punktidega või mitte,» ütles ta.
Liikluskomisjoni otsus veapunktisüsteemist esialgu lahti öelda oli Meinhardi sõnul üksmeelne ja argumenteeritud. «Seevastu rakendub rehabilitatsiooniosa uue liiklusseadusega osaliselt juba 1. juulil sel aastal,» lisas ta.
Ka Vane kinnitas, et rehabilitatsioonisüsteemide arendamist jätkatakse. «Kuna veapunktisüsteemi peamine mõte ongi rehabilitatsioonis, siis on ilmselt otstarbekam tegeleda praegu sellega,» märkis ta.
Esmajuht olgu hoolas
Pealegi pole nii vaja suurema leiutamisega tegeleda, sest Vane sõnul on meil rehabilitatsioonisüsteemid juba praegugi olemas, kuigi nende kasutegur võiks olla suurem.
Esmaste juhtide puhul hakkabki see tööle juba uue liiklusseaduse kehtima hakates – 1. juulil.
«Kui esmane juht on toime pannud mingisuguse rikkumise ja tal on juhtimisõigus ära võetud, siis muutub esmane juhtimisõigus kehtetuks,» tutvustas Vane uut korda. «Selle taastamiseks peab läbima koolituse, kus on ette nähtud tsükliline koolitusvorm.»
Teatud rikkumiste puhul on koolitajaiks liikluspsühholoogid. «See on suhteliselt keeruline, aga väidetavalt väga mõjus süsteem,» sõnas ta.