Mati Kaal karurünnakust: loom võttis jahimeest kallaletungijana

Zooloog Mati Kaali hinnangul oli nädalavahetusel karurünnaku ohvriks sattunud jahimees lihtsalt valel ajal vales kohas.

Pikaaegse Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaali sõnul on praegu aeg, kui pruunkarud otsivad talveks koopaid. "Nad otsivad paar-kolm võimalikku kohta ja kuu pärast heidab ühte neist siis päriselt. Ja kui see ala, kus ta on parasjagu endale kohta välja valimas, on mehi täis, kes teevad suurt lärmi, siis see teeks ju hinge endalgi täis, mis sa veel karust räägid," ütles Kaal.

Kaali hinnangul polnud kogenud jahimehel karurünnaku eest pääsu. "Karu võttis käratsevat meest nagu kallaletungijat ja võttis kaitsepositisoooni. Nagu sõjaväes öeldakse, et parim kaitse on rünnak," ütles Kaal.

Kaali sõnul sattus jahimees olema valel ajal vales kohas. "Ilmselt mehel käsi natukene värises ja lihtsalt ei õnnestunud karule surmavat lasku teha," ütles Kaal.

Kaali sõnul ei tasu marjulistel ja seenelistel seisvat karu silmates minema joosta. "Karu tõuseb tagajalgadele et näha, mis see nüüd oli seal mis ta tähelepanu võttis. Siis tasub seisma jääda, ennast suureks ja hirmsaks teha. Siis paneb hoopis karu punuma," ütles Kaal ja lisas, et tegelikult on karu arg loom.

Nädalavahetusel karurünnaku ohvriks sattunud mees oli Järvamaa metsas ajujahil. Jahiliin Rõhu külas oli moodustatud nii, et üksteisega silmsidet ei olnud. Mees sai tõsiselt vigastada, kuid tema seisund on stabiilne ja pole eluohtlik. Lähedaste sõnul on tal pea- ja ülakehavigastused, kuid ta mäletab toimunut.

Ligi 40-aastase jahikogemusega 61-aastane jahimees jõudis enda kaitseks teha ka lasu, kuid sellest karu surmamiseks ei piisanud. Küll aga otsustas haavatud loom põgeneda. Noore emakaru leidsid hiljem vigasaanu jahikaaslased ning tegid siis halastuslasu.

Karu ründab inimest harva, viimane tõsisem juhtum on teada aastast 2013 Võrumaalt, kui karu ründas kodutalu lähedal vaarikaid korjanud vanemat meest. Mees hakkas karjuma ja karu põgenes.

2011. aastal jäi aga Jõgevamaal poegadega emakaru kätte mees, kes kalaleminekuks kodu lähedal raiesmikul üraskeid otsis. Mehe jalale tegid meedikud 17 õmblust.

Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline, kelle arvukus hinnati 2015. aasta loenduse järgi 700 isendile.

Tagasi üles