Annus: veekogude massiline kaotamine registrist oli lollus

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.

FOTO: Toomas Huik

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus leidis, et üle 4600 veekogu keskkonnaregistri nähtavast kihist kaotamise põhjustas ametnike küündimatus ja rumalus, sest ministeerium sellist suunist neile ei andnud.

Samas kinnitas Annus intervjuus Vikerraadio saatele «Uudis+», et peale veekogude pole ametnikud teiste loodusobjektide andmeid registris näppinud.

Annus selgitas, et täna avalikuks saanud 4641 veekogu kadumine keskkonnaregistrist juhtus seetõttu, et registripidaja Keskkonnateabe keskus tegi andmekogu korrastamiseks mõned sellised infotehnoloogilised toimingud, millega kaotati need veekogud avalikult nähtavast kihist.

«Selle masstoimingu käigus viis registripidaja arhiivi üle selliseid veekogusid, mida ta sinna poleks pidanud viima. Selle olukorra taastamine praegu käib ja tõenäoliselt suurem osa veekogusid on praeguseks taastatud ja mis veel ei ole, on taas nähtavad homme hommikul,» sõnas Annus.

Keskkonnateabe keskus hakkas andmekogusid korrastama pärast seda, kui sai selleks kohustava keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve allkirjaga kirja. Talijärv on väitnud, et tema allkirjastatud kiri keskkonnateabe keskusele antud suunisega läbis eelnevalt spetsialistide kadalipu.

«Kiri, millele Talijärv alla kirjutas, oli keskkonnaministeerium andnud oma allasutusele suunise korrastada registrikanded ja tagada, et registrikanded on õiguslikul alusel, ehk tagada registri õiguspärasus. Üks selline lause. Ja kui nüüd registripidaja ise arvas millegipärast, et ta on varasematel aastatel 4000 õigusvastast kannet teinud, siis ausalt öeldes spetsialistide kadalipp kindlasti üksikuid kandeid ei kontrollinud. Selles ei ole mingit erilist dramaatilist erikontrolli vajavat suunist ju ka ometi,» imestas Annus.

«Mina küll nimetaks seda sulaselgeks rumaluseks ja küündimatuseks, et registripidaja sedalaadi masstoimingu arvas õige olevat ja ei pidanud mõistlikuks kontrollida seda, mida ta tegelikult teeb. Ministeeriumi suunis oli ikkagi kontrollida, mida tehakse, mitte saada hakkama sellise automatiseeritud toiminguga kanda arhiivi teatavatele tunnustele vastavaid veekogusid, ilma ükshaaval neid üle kontrollimata. Sellist suunist neile antud ei olnud ja see, et nad seda tegid, oli selgelt lollus,» sõnas Annus.

Küll aga on registripidajal kõvasti tegemist, et kõik veekogud ükshaaval üle kontrollida, sest praegu kajastuvad registris ka mõned sellised, mis seal olema ei peaks. «Teatavasti looduses toimuvad ka ju muutused, mõni veekogu kasvab kinni, mõni tehisveekogu tekib juurde või kaob ja seda, kas ta tegelikult on olemas, peab registripidaja kontrollima, aga see võtab mõnevõrra aega,» märkis Annus.

«Seda ma võin kinnitada, olen seda korduvalt üle küsinud keskkonnateabe keskuselt, et nende praegune mõningane innukus ja rumalus puudutas ainult veekogusid ja muid objekte, mida keskkonnaregister kajastab, nad ei ole näppinud,» kinnitas keskkonnaministeeriumi kantsler.

Veekogud alles

«Kõige selle juures ei maksa unustada, et veekogud on ikka alles - sõltumata sellest, kas nad registris näha on või mitte.» Annus tõdes, et Maalehe spekulatsioon, nagu ei saaks keskkonnalubasid siis anda, kui veekogu pole registrisse kantud, on inimesi murelikuks teinud.

«Võin kõiki lohutada, et veekogu eksistents iseenesest ja vee kasutamine on see, mis põhjustab loa andmise - mitte see, kuidas seda täpselt registris kuvatakse. Rõhutan, et veekogud on kõik registris alles, neid lihtsalt pole avalikult kõigile näha.»

«Teine asi on see, et looduskaitseseadusest tulenev ranna- ja kaldapiiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd sõltub absoluutselt millestki muust, see on põhikaardile kantud veepiirist ja üldsegi mitte veekogu eksistentsist keskkonnaregistris. Kõik senised seadusest tulenevad piirangud kehtivad endiselt ja kõik peavad neid täitma,» rääkis Annus.

«Hoolimata sellest, et Maalehe kaudu võib-olla mõni on saanud sellise mõtte, et võiks kala püüdma minna mõnda veekogusse, mida hetkel ei olnud registris näha, siis ei soovita. Inspektor tuleb kindlasti, kontrollib ja teeb trahvi.»

Keskkonnaregister pole tööle hakanud

Kantsler tõdes ka, et keskkonnaregister ei ole õieti tööle hakanud nii, nagu see oli mõeldud. «Keskkonnaregistri tegijad aastat enam kui 10 tagasi unistasid sellest, et meil on suurepärane kõikehõlmav register, mis kajastab kõiki keskkonnaobjekte – nii seda, mis on looduses näha, kui ka seda, mis on tunda ja mis ei ole tunda: nii tuule suunda, vee voolamise kiirust, hulka ja seda suhteliselt adekvaatselt kogu aeg. See unistus üleüldse oli püstitatud mõnevõrra ebareaalselt,» tõdes ta.

Teisalt on tema sõnu üksikute keskkonnaalaste registrite ühendamine olnud üsna keeruline nii rahaliselt kui infotehnoloogiliselt. «Pole ka ime, et sellega kümne aasta jooksul pole hakkama saadud,» leidis Annus.

Tagasi üles