Riigikohus otsustas: Koeru, Rakke ja Lüganuse vald sundliideti seaduslikult
Täiendatud kell 17.35!

Riigikohus.

FOTO: Toomas Herm

Riigikohus otsustas, et Koeru, Rakke ja Lüganuse valdade sundliitmisel on valitsus järginud seadust ja määrus ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kohtuasjas olid vaidluse all valitsuse määrused, millega muudeti Koeru, Rakke ja Lüganuse valdade haldusterritoriaalset korraldust, piire ja nime.

2016. juunis vastu võetud haldusreformi seadus pani valitsusele kohustuse teha alla 5000 elanikuga omavalitsusüksusele ettepanek ühinemiseks või liitumiseks ja andis õiguse otsustada omavalitsusüksuse ühinemine või liitumine ka siis, kui asjaomased omavalitsusüksused valitsuse ettepanekuga ei nõustunud.

Riigikohus kontrollis haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust 2016. aasta sügisel ja leidis, et seaduses oli vastuolu põhiseadusega üksnes ühinemise rahastamise põhimõtete osas. Kohus ei kahelnud seadusandja eelduses, et suuremad omavalitsusüksused suudavad paremini täita neile pandud ülesandeid ja pidas seega haldusreformi eesmärki põhiseaduspäraseks.

Riigikohus jäi praegustes kohtuasjades 20. detsembri 2016. aasta otsuses esitatud seisukohtade juurde ega hinnanud uuesti haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust.

Kolleegium kontrollis, kas Rakke, Koeru ja Lüganuse valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel on valitsus järginud selleks seaduses sätestatud nõudeid.

Kolleegium möönis, et valitsuse algatatud ühinemine või liitumine piirab omavalitsusüksuse õigust ise otsustada selle üle, kas ja kellega ühineda, kuid rõhutas, et riigi haldusterritoriaalse korralduse üle otsustamine on põhiseaduse järgi seadusandja pädevuses. Kohalike omavalitsuste puhul on seadusandja jätnud lõpliku otsustamise valitsusele.

Koeru, Rakke ja Lüganuse vallavolikogude kaebusi arutades asus riigikohus seisukohale, et nimetatud valdade puhul on valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ja määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Valitsus on hinnanud erinevaid võimalusi valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning põhjendanud ettepanekus välja toodud ühinemise mõju olulistele asjaoludele. Kolleegiumi hinnangul olid valitsuse kaalutlused asjakohased ning piisavad, et põhjendada tehtud otsustust.

Kolleegium lisas, et kohus ei saa valitsuse asemel asuda hindama seda, kas mõni muu võimalus haldusreformi eesmärgi saavutamiseks (muu hulgas valdade ühendamiseks) oleks olnud otstarbekam või toonud kaasa positiivsema mõju.

Riigikohtusse on sundliitmist puudutavate valitsuse määruste põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks pöördunud ühtekokku 17 vallavolikogu. Ülejäänud 14 vallavolikogu kaebuste arutamine riigikohtus jätkub 10. oktoobril.

Valitsust haldusreformi vaidlustes esindav advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Arne Ots:

«Riigikohtu tänased lahendid olid meie jaoks ootuspärased ja kinnitasid varasemat veendumust, et Vabariigi Valitsus järgis Rakke, Lüganuse ja Koeru valdade ühendamisel kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Riigikohus võttis põhimõttelise seisukoha haldusreformi põhiseadusele vastavuse kohta juba aasta tagasi ja täna saime kinnituse, et valitsus on sundliitmisi läbi viies toiminud varasema otsusega kooskõlas.

Tänaste lahendite puhul väärib eraldi esile toomist riigikohtu seisukoht, et nende valdade puhul, kes ei soovi vabatahtlikult liituda, tuleb vaadata ka laiemat pilti ja arvestada riigivalitsemise reformi üht eesmärki: saavutada kulude kokkuhoid.

Riigil on õigus viia efektiivse toimimise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikke reforme läbi ka siis, kui see ei ole kõigile meeltmööda. See on tervitatav sõnum, sest haldusreform ja riigireform peavad kindlasti sisukalt jätkuma, sõltumata praegusest majanduskasvust, mis võib fookust reformilt ehk kõrvale viia.

Riigikohtu tänaste otsuste põhjal tekivad seega uued vallad: üle 6000 elanikuga Väike-Maarja vald (ühines Rakkega), üle 9000 elanikuga Järva vald (ühinesid Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi vallad) ja üle 9000 elanikuga Lüganuse vald (ühinesid Kiviõli linn, Sonda vald ja Lüganuse vald). Teiste vaidlevate valdade osas ootame lõplikku selgust lähiajal.»

Haldusreform suuremas osas põhiseaduspärane

Riigikohus arutas haldusreformi põhiseaduspärasust möödunud aastal, mil otsustas, et seadus on suuremas osas põhiseaduspärane. Samas tunnistas riigikohus kehtetuks seaduse sätte, mille järgi makstakse valitsuse algatatud liitumise puhul omavalitsustele ühinemiskulude katteks mitte rohkem kui 100 000 eurot.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 20. detsembril avaldatud otsuse resolutsioonis, et tuleb rahuldada Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu ja Tõstamaa vallavolikogu taotlused osaliselt ning tunnistada haldusreformi seaduse paragrahv 24 lõike 1 teise lause osa «kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses» põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Haldusreformi seaduses on kirjas, et kui omavalitsuste ühendamise algatab valitsus, hüvitab riik omavalitsustele ühinemisega seotud kulud, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses.

Riigikogu ei pidanud haldusreformi seadust muutma, kuna 100 000 euro suurust ülempiiri puudutav seadusesäte kaotab riigikohtu otsuse jõustudes kehtivuse ja muus osas on seadus põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohtule esitasid taotlused kontrollida haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust 26 kohaliku omavalitsuse üksust. Omavalitsused olid seisukohal, et haldusreformi seadus rikub kohalikule omavalitsusele põhiseadusega ette nähtud tagatisi.

Haldusreformi seaduse põhiseadusele vastavust palusid riigikohtul hinnata Kõpu vallavolikogu, Juuru vallavolikogu ja Tõstamaa vallavolikogu ning Abja vallavolikogu, Emmaste vallavolikogu, Haaslava vallavolikogu, Illuka vallavolikogu, Järvakandi vallavolikogu, Kambja vallavolikogu, Karksi vallavolikogu, Kullamaa vallavolikogu, Kõo vallavolikogu, Käina vallavolikogu, Leisi vallavolikogu, Loksa vinnavolikogu, Luunja vallavolikogu, Lüganuse vallavolikogu, Mäetaguse vallavolikogu, Nõo vallavolikogu, Pala vallavolikogu, Pöide vallavolikogu, Pühalepa vallavolikogu, Rakke vallavolikogu, Tudulinna vallavolikogu, Vaivara vallavolikogu ja Ülenurme vallavolikogu.

Kohtuotsusele esitasid toona eriarvamuse üks ja konkureeriva arvamuse kaks riigikohtunikku. Kokku kuulub põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9 riigikohtunikku, sealhulgas riigikohtu esimees.

Loe pikemalt kohtunike arvamusi:

Tagasi üles