Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhiloast ilma jäänud elatisvõlglane sai riigikohtus esialgse võidu

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuna paljud vanemad lastele elatist ei maksa, siis püüab riik neid survestada juhiloast ilma jätmisega. | FOTO: Erik Prozes

Riik asus elatisrahavõlgnikke karistama juhiloast ilma jätmisega. Üks isa, olles oma lastele tuhandeid eurosid võlgu aga vaidlustas sellise karistuse ning riigikohus tühistas alamastme kohtute otsused. Kohtulahing jätkub taas ringkonnakohtus.

Kohtutäitur Andrei Krek esitas 17. septembril 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus elatisvõlgniku E. P mootorsõiduki juhtimisõigus peatada ning keelata talle juhtimisõigust anda, selgub riigikohtu lahendist.

Kohtutäituri andmetel oli mees 2016. aasta 1. augusti  seisuga oma lastele võlgu 5950 eurot 87 senti. 2016. jaanuarist kuni augustini õnnestus kohtutäituril võlgnikult sisse nõuda elatisraha keskmiselt 52 eurot 20 senti kuus, kohtu poolt määratud igakuine makse pidi olema 215 eurot.

Tervisehäda takistab töö leidmist

Viru maakohus tühistaski mehe juhtimisõiguse, kuid võlgnik kaebas ringkonnakohtusse edasi. Isa sõnul on tal alates 2009. aastast püsiv töövõimetus 60 protsendi ulatuses, sest tal on keskmise raskusega vaimse arengu piiratus, millega kaasuvad kontsentreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired.

Mees leidis, et selle häire tõttu ei ole asjakohane temalt nõuda sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda iga kuu elatist pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016. aastal 215 eurot kuus).

Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et  võlgniku pensionist elatist kinni peetud iga kuu 1/3 ulatuses, s.o 2016. a jaanuarist kuni märtsini 60 eurot 31 senti kuus ja edasi 63 eurot 73 senti kuus. Võlgniku töövõimetuspension on 191 eurot 19 senti kuus ja pärast elatise kinnipidamist sai mees pensionist  127 eurot 46 senti. (Üksi elava isiku toimetulekupiir 130 eurot kuus.)

Mees leidis, et juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane põhjusel, kuna ta on regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhiloa kehtivuse peatamine on ette nähtud äärmuslikuks abinõuks, kui elatist maksma kohustatud isikul on võimalik elatist maksta, aga ta hoiab maksmisest tahtlikult kõrvale.

Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei selgita võlgnik, miks on talle juhtimisõigus hädavajalik. Võlgniku elukutse ei ole juhtimisõigusega seotud ja ta võib liikuda mootorsõidukit kasutamata ning võlgniku osaline töövõimetus ei vabasta teda vanema kohustuste täitmisest.

Vanem peab elatisraha leidmiseks pingutama

Viru Maakohus otsustas 30. jaanuari 2017 jätta võlgnik juhtimisõiguseta. Mees kaebas kohtuotsuse edasi, kuid Tartu ringkonnakohus jättis otsuse jõusse. Ringkonnakohus leidis, et vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike.

Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Samuti leidis ringkonnakohus, et korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies mahus, mitte osaliselt.

Tagasi ringkonnakohtusse

Riigikohtu hinnangul on alama astme tuginenud ainult sellele, et elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning kuna võlgnik on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, ei vabasta väike sissetulek teda ülalpidamiskohustusest.

Riigikohtu hinnangul ei ole alamastme kohtud sisuliselt kontrollinud võlgniku esitatud tõendeid, et ta on 60 protsendi ulatuses töövõimetu. Riigikohtu juhiste järgi peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas võlgnik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu ja kuidas osaline töövõimetus mõjutab tema suutlikkust elatist tasuda. «Muuhulgas tuleb anda hinnang võlgniku väitele, et ta on täitnud oma elatise maksmise kohustust tegelikke võimalusi arvestades maksimaalsel määral,» leidis kõrgem kohus.

Tagasi üles