Haldusreformiga muutub paarisaja tuhande pere aadress (2)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi sihtnumbrid ei muutu, tuleb aadressi kirjutamisel edaspidi olla hoolikam, et kiri õigesse postkasti jõuaks.
Kuigi sihtnumbrid ei muutu, tuleb aadressi kirjutamisel edaspidi olla hoolikam, et kiri õigesse postkasti jõuaks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ligi paarsada tuhat Eesti peret peavad selgeks õppima uue koduse aadressi, sest haldusreformi käigus muutuvad nii omavalitsusüksuste kui ka asulate nimed.

«Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse,» ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Muutub ligi 200 000 elukoha aadress; kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis on muutuvaid aadresse üle 400 000. Kokku on Eestis 1,2 miljonit aadressi.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et pärast haldusreformi jääb Eestisse alles 79 kohalikku omavalitsust: 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus muutub 11 maakonna piir, muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest ühes omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles