Linda küla viimane eestlane – vanatädi Linda (3)

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linda Telman jääb aeg-ajalt sügavalt mõttesse, kui meenutab möödunud aegu Linda külades. Üldiselt oli elu ilus, aga naisele on meelde jäänud ka 1949. aasta, kui Lavrenti Beria käsul küüditati eestlaste naabrusest palju kreeklasi ja armeenlasi. Pärast seda lahkusid suurest hirmust ka paljud eestlased, aga mitte Eestisse, vaid Adleri kanti, mäletab Linda oma noorusest.
Linda Telman jääb aeg-ajalt sügavalt mõttesse, kui meenutab möödunud aegu Linda külades. Üldiselt oli elu ilus, aga naisele on meelde jäänud ka 1949. aasta, kui Lavrenti Beria käsul küüditati eestlaste naabrusest palju kreeklasi ja armeenlasi. Pärast seda lahkusid suurest hirmust ka paljud eestlased, aga mitte Eestisse, vaid Adleri kanti, mäletab Linda oma noorusest. Foto: Birgit Püve

«Võib-olla sellepärast ma veel olen siia alles jäänud, et ma olen Linda!» ütleb Abhaasia kunagise suure eestlaste küla Ülem-Linda viimane eestlasest elanik.

Järgmisel suvel 80. sünnipäeva tähistav Linda Telman elab kunagisest Ülem-Lindast kaks kilomeetrit eemal Vladimirovkas. «Kui siin veel palju eestlasi oli, siis me rääkisime ikka, et kuhu sa lähed? Ma lähen Alam-Lindasse. Aga kust sa pärit oled? Ülem-Lindast. Aga seda kohta kutsusime lihtsalt Lindaks,» seletab vanaproua Telman.

Eesti keel ei tule tal enam hästi meelde, aga lihtsamate asjade seletamisega saab ta hakkama. Vene keelt on Lindal lihtsam rääkida, sest eesti keelt pole tal enam kellegagi kõneleda pärast seda, kui ta mattis augustis poolvenna Aleksandri. Linda poeg oskas ka veel veidi eesti keelt, aga tema on samuti surnud. 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles