Eelnõu võimaldab korduva vägistamise ja tapmise eest mõista eluks ajaks vangi (2)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna vangla. Pilt on illustratiivne.
Tallinna vangla. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab eriti ohtlikele kalduvuskurjategijatele mõista eluaegse vanglakaristuse.

Reinsalu ütles, et paraku on igas ühiskonnas neid inimesi, keda ei paranda ei vangistus ega raviprogrammid ja kes panevad toime aina uusi vägivaldseid kuritegusid.

«Kuna need inimesed keelduvad muutumast, tuleb ühiskonda nende eest kaitsta sellega, et eraldame nad ühiskonnast seniks, kuni nad ei ole enam ohtlikud,» kommenteeris justiisminister pressiesindaja vahendusel. Reinsalu selgitas, et eelnõu loob võimaluse kohaldada eluaegset vangistust vägistajatele ja tapjatele, kes on varem vähemalt kahel korral karistatud raske vägivaldse kuriteo eest ja on taas toime pannud sarnase teo.

Raskeid seksuaalkuritegusid korduvalt toime pannud isikutele ei saa eelnõu järgi edaspidi mõista vaid tingimisi karistust – vähemalt osa karistusest tuleb neil reaalselt ära kanda, lisas Reinsalu. Samas laiendatakse sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate ravi määramise võimalusi isikutele, kelle puhul see aitaks uute raskete kuritegude toimepanist ära hoida.

Ohtlikud kalduvuskurjategijad, kes on neile mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, vabanevad tihti ilma igasuguse kontrollita nende tegevuse üle, nentis Reinsalu. Eelnõu järgi vabanevad nad edaspidi vaid kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile allutatult, mis võimaldab riigil neil silma peal hoida ja ühtlasi aitab neil ühiskonnaga taas kohanduda.

Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis eelnõu põhjal saab taotleda kohtult tingimisi vabanemist kas 25-aastase vangistuse järel või pärast kaheaastast avavanglas viibimist, kuhu eluaegsel vangil on esimene teoreetiline võimalus sattuda 20-aastase vangistuse järel. Ennetähtaegselt saab eluaegne vang vabaneda vaid kohustusliku käitumiskontrolli all, et riigil oleks võimalik tema tegevusel silm peal hoida. Kehtiv seadus lubab eluaegse vangi ennetähtaegselt vabastada ilma käitumiskontrollita.

Lisaks lihtsustab eelnõu välismaalasest kurjategija riigist väljasaatmist. Välismaalasest kurjategijate riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga on seni olnud küll võimalik, kuid praktikas võib see osutuda keeruliseks, kui välismaalane väljasaatmist takistab või tema koduriik teda vastu võtta ei taha. Eelnõu annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkuleppe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks.

«Kui välismaalasest kurjategijaid välja ei saadeta, jääb alati võimalus, et nad sooritavad vabanedes siin uue kuriteo. See võimalus tuleb välistada ja nad kodumaale saata, isegi kui meil tuleb selleks nendega kompromisse sõlmida,» nentis Reinsalu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles