Ohvriterohkete veretööde taga on sageli tapetute lähedased

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja Tallinnas Vilde teel, kus 2007. aasta jaanuaris Janek Lauri oma pere tappis.
Kortermaja Tallinnas Vilde teel, kus 2007. aasta jaanuaris Janek Lauri oma pere tappis. Foto: Peeter Langovits

Viimase kümnendi jooksul Eestis toime pandud rohkem kui kolme ohvriga veretööde taga on sageli lähedane pereliige või tuttav.


Viimane avalikkust šokeerinud mitme ohvriga tapmine toimus möödunud aasta alguses, kui Tallinnas asuvast korterist leiti 30-aastase Aire ja 7-aastase ning 7-kuuse tüdruku vägivallatunnustega surnukehad.

Hiljem leiti Paldiski lähedalt endalt elu võtnud pereisa Janek Lauri, kes oli tapatöö taga. Uurimine tuvastas, et Lauri võis endalt ja oma perelt elu võtta kasiinovõlgade tõttu.

2002. aasta juunis lasi 34-aastane mereväeleitnant Sergei Tallinnas teenistusrelvast maha oma ema, naise ja poja ning võttis seejärel ka endalt elu.

Tänaseni istuvad trellide taga Enn Tilga ja Anatoli Nikolajev, kes tapsid mõlemad neli inimest.

Pohmeluses Enn Tilga pani veretöö toime 1999. aasta 6. novembri keskpäeval oma kodus Tartus Soinaste tänaval.

Ta tappis õetütre vabaabielukaaslase, 23-aastase Rene, õe Rimme ning tema 2- ja 7-aastase tütre. Tapariistana kasutas ta üle 20-sentimeetrise teraga nuga.

Ennu ajendas veretööle viha, et õetütar Anne polnud andnud talle peaparanduse hankimiseks viinaraha. Annel koos oma viiekuuse rinnalapsega õnnestus mõrvari eest põgeneda.

Anatoli Nikolajev tulistas 1998. aastal Kohtla-Järvel ühes korteris püstolilaskudega surnuks neli inimest, teiste seas ka lapseootel naise.

Möödunud aastal pandi veerand Eestis registreeritud tapmistest toime just Ida-Virumaal. Linnadest registreeriti tapmisi ja mõrvu kõige enam Tallinnas ja Kohtla-Järvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles