Rae vallajuhid plaanivad muuta Tallinna külje all asuva Eesti suurima küla aleviks, millega loodetakse elanike elu mugavamaks teha.
Peetri külast võib varsti saada Peetriküla alev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alevi staatus võimaldaks meelitada investoreid kauplusi avama ning riigi kaukast saaks rohkem raha teede ja tänavate korrashoiuks.
Rahvastikuregistri andmeil ligi 3000 elanikuga Peetri külas elab rohkem inimesi kui paljudes Eesti linnades. Seega on see koht küla mõõtmetest välja kasvanud.
Rae vallavanema Veigo Gutmanni sõnul ei ole vallavalitsus Peetri küla kohta otsust veel teinud ega vallavolikogule vastavat eelnõu esitanud. Esimese asjana tahetakse Peetri küla elanikelt nende arvamust küsida. Avalik arutelu toimub 24. mail.
Peetri külavanema Margus Laula sõnul ei tohi ära unustada tõsiasja, et enamik külaelanikest on sinna kolinud ehitusbuumi aastatel. «Inimesed on tulnud valdavalt Tallinnast ja harjunud linlike hüvedega,» nentis ta. «Siit ei otsita mitte niivõrd vaikust ja rahu kui omaette maalapikest ja veidi privaatsust. Me pole enam ammu tavapärane küla.»
Laula sõnul on tore, et Rae vallavalitsus ei käitunud ühe teise valla eeskujul, kus küla lihtsalt muudeti alevikuks ning kohalikud elanikud ei teadnud sellest varem midagi. Ta lisas, et saab Peetri küla vanemana lugematul arvul kaebekirju, et miks ei ole juba praegu igale poole rajatud kõnni- ja kergliiklusteid ning miks ei ole piisavat tänavavalgustust. Viimastel lumerohketel talvedel pahandasid aga elanikud nende arvates ebapiisava lumekoristuse üle. Kõik need nõudmised on seotud linliku eluviisi hüvedega.
«Ma ilmselgelt spekuleerin, kuid on oodata, et aleviks muutmise vastu on pigem küla põlisasukad, kes oskavad maal elada,» mainis Laula.
Külavanem ei osanud praegu veel öelda, kui palju peetrikaid võiks olla aleviks muutumise vastu ja kui palju poolt. Kindlasti on aga ka neid, kes jäävad ükskõikseks.
Valitsuse kinnitatud asustusüksuste liigi määramise korra järgi on küla asula, kus elab alaliselt vähem kui 300 inimest, alevikus rohkem kui 300 ning alevis vähemalt 1000 inimest. Seega on Peetri igati alevikõlblik.
Rae abivallavanem Meelis Kasemaa on Rae Sõnumites kirjutanud, et Peetriküla alev võib võrreldes külaga otsest kasu saada mitmete projektide rahastamisel, sest alevil on rohkem kaalu kui külal. Alevil on eelised ka investorite ja ettevõtjate silmis. Näiteks kaupluseomanikud näevad kindlasti suuremat perspektiivi just alevis.
Vallavanem Gutman on Rae valla lehes öelnud, et seadusest tulenevalt suureneb alevi puhul ka raha, mida riik maksab teede ja tänavate korrashoiuks. Samuti lüheneb märgatavalt aeg, mille jooksul tuleb pärast lumesadu alustada tänavate puhastamist. See tähendab kohalikele elanikele olulisi eeliseid.
Rae vallavalitsus on välja arvutanud, et viimase viie aastaga on Peetri küla staatuse tõttu vallal saamata jäänud ligi 160 000 eurot ehk 2,5 miljonit krooni. See on 44 protsenti valla 2011. aasta teehoiu kuludest. Vald kavatseb tulevase riigilt saadava lisaraha investeerida just Peetri teedesse ja sealsete vaba aja veetmise võimaluste parandamisse.
Linnad, alevid ja külad (2010 dets)
Väiksema elanike arvuga linnad
• Mõisaküla 950
• Kallaste 1012
• Suure-Jaani 1163
• Abja-Paluoja 1285
• Püssi 1377
Suurema elanike arvuga alevid
• Kohila 3496
• Märjamaa 3033
• Vändra 2565
• Kiili 1443
• Järvakandi 1395
Väiksema elanike arvuga alevid
• Lavassaare 525
• Aegviidu 835
• Tootsi 842
• Järva-Jaani 1098
• Kohtla-Nõmme 1108
Suurema elanike arvuga külad
• Peetri 2670 (1.04.2011 täpsustatud andmetel 2772)
• Randvere 1492
• Muraste 1456
• Püünsi 1235
• Alliku 1171
Allikas: rahvastikuregister