/nginx/o/2017/06/08/6761831t1hcfb5.jpg)
Püsivalt saartel elavate inimeste arv on kasvanud üle 3000 inimese võrra. Aastaringselt jagub elanikke 22 Eesti saarele.
Aastaringselt saartel elajate arv on kasvanud
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
23. oktoober 2017, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta 1. jaanuari seisuga elab püsivalt saartel ligi 44 100 inimest. Viimase, 2011. aasta rahvaloendusega võrreldes on seega lisandunud 3400 uut saareelanikku, teatas statistikaamet.
Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Kuna enamik saartest on pindalalt niivõrd väikesed, elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega saared jagunevad kuue maakonna vahel: Saare (7 püsielanikuga saart), Harju (6), Lääne (3), Pärnu (3), Hiiu (2) ja Tartu (1).
Võrreldes 2011. aastaga on püsielanike arv kasvanud kõigil saartel peale Osmussaare, Väike-Pakri, Kesselaiu, Kõinastu ja Mohni. Viimasel ei ela selle aasta seisuga enam ühtegi püsielanikku. Küll on aga püsielanikega asustatud neli saart, mis rahvaloenduse ajal asustatud ei olnud – Kräsuli, Hobulaid, Pihelgalaid ning Koipsi.
Saareelanikud moodustavad Eesti kogurahvastikust 3 protsenti. Kui suurema territooriumi ja elanike arvuga Saaremaa ning Hiiumaa arvestusest välja jätta, elab Eesti väikesaartel ligi 3800 inimest. Meeste ja naiste arv nendel on üsna tasakaalus – väikesaarte elanikest 53 protsenti on mehed ja 47 protsenti naised. Iga kolmas väikesaare elanik on vanuses 40 kuni 59. Noori on väikesaartel Eesti keskmisega võrreldes vähem, sest väikesaartel on iga kümnes elanik 0 kuni 19-aastane, Eestis keskmiselt iga viies.