Ilmatark Jüri Kamenik kirjutas mullu mitu põhjalikku ülevaadet esimesest lumes ja millal see läbi ülestähendatud ajaloo Eestis on maha tulnud. Autori nõusolekul avaldame tema tekstid uuesti.
Millal sadas sügise varaseim ja hiliseim esimene lumi?
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
26. oktoober 2017, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige varem sadas esimene lumi maha 2013. aasta 25. septembril, kirjutas Kamenik eelmisel sügisel ilmunud ilmajutus.
Ilmatark meenutas, et tol päeval tuli kirjelduste järgi peenrahet (rahe, mille terade läbimõõt jääb alla 0,5 cm), lumekruupe (läbipaistmatud lumekuulid diameetriga 2–5 mm, kerged katki suruda), jääkruupe (jääterakesi kuni 3 mm läbimõõduga, sarnanevad peenrahega) ja lörtsi. Kella 11 paiku õhtul registreeriti Väike-Maarja ilmajaamas pooleteise tunni jooksul juba hooglund. See küll maha ei jäänud ja moodustas paiguti üksnes lumekirme.
Sellega püstitati uus varajase lumesaju rekord. Eelmine rekord pärines 26. septembrist 1986, kui Pärnumaal Koodul tuli maha kaks sentimeetrit lund. Sellest rekordist kirjutas Kamenik pikemalt ühes varasemas ilmajutus.
Kuid, kuidas on on lood hiliseima esimese lumega? Kameniku sõnul kerkis teema esimest korda päevakorda 2011. aastal, kui veel novembri keskpaigas ei olnud lumest jälgegi.
«Siiski uue rekordini ei jõutud, sest 21. novembril tuli ikkagi mõni lumekübe. Veel kord kerkis hiliseima esimese lume teema esile 2014. a novembris, kui Tõraveres avastati järsku, et maa pole sel sügisel veel valgeks saanu,» meenutas Kamenik.
Ilmateenistuse järgi on maa kõige hiljem valgeks saanud (andmed alates 2000. aastast) järgmiselt: 2011. aastal sadas esimene lumi maha 6. detsembril, sellele järgneb 2013. aasta, kui esimene lumikate tekkis 25. novembril Valgas (lund 1 cm) ja siis 2008. aasta, kui lumi oli maas 17. novembril. Samas väga soojal ja pikal 2000. aasta sügisel oli esimene lumi Kirde- ja Kagu-Eestis 11. novembril.
Esimene lumi ei too veel talve
Tänast lund kommenteerides sõnas Kamenik, et oktoober ja november paistavad olevat tüüpiline aeg esimeseks lumeks. «Viimastest aastatest leiame peaaegu võrdselt neid sügiseid, kui esimene lumi tuli oktoobris või novembris, ainult haruharva on esimene lumi tulnud septembris (1966 ja 1987) ja ainult pisut sagedamini juhtub esimest lund nägema detsembris,» rääkis ta ja lisas, et talv on viimastel aastakümnetel vaid paaril korral alanud oktoobris või novembris, enamasti on tegu ikka eeltalvega.
Eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli ning algab ebamäärane periood, kui soojemad ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Talv algab Kameniku sõnul alles püsiva lumikatte moodustumisega. «See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu,» selgitas ta ja lisas, et klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva.