TTÜ tudengite arvutused: kokaiinipakid jõudsid Lohusalu rannikule Peterburi laevalt

Kuigi politsei ei välista Lohusalu lahe rannikult leitud narkopakkide päritolu uurides ühtegi versiooni, peavad Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna tudengid kõige tõenäolisemaks, et pakid visati merre Paldiski-Peterburi laevateelt olude sunnil.

Kolm Tallinna Tehnikaülikooli okeanograafia õppesuuna magistranti Meila Kivisild, Richard Lõhkkivi ja Ahto Mets esitasid Postimehe palvel oma hüpoteesi, kust võisid Lohusalu randa ulpinud pakikesed merre sattuda. Selleks kasutasid nad professor Jüri Elkeni õppeaine raames Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi simulatsioonimootorit SeaTrackWeb, mis eelkõige mõeldud merre sattunud õlireostuse leviku modelleerimiseks. 

Tudengite hinnangul sattusid narkopakid Lohusalu rannikule Paldiski ja Peterburi sadama vaheliselt laevateelt. «Eelmine nädal oli merel tormine merel tormine ja tuule- ning hoovuste olud soosisid pakkide Eesti kaldale jõudmist,» ütles tudengeid juhendanud Meresüsteemide instituudi vanemteadur Germo Väli. 

«Pakid sattusid nii väikeste vahedega 14 kilomeetrisele rannaribale, seega pole tõenäoline, et need väga kaugelt vette visati,» ütles kevadel lõputööd kaitsev Meila Kivisild. Tudengid proovisid erinevaid variante Soome lahe hoovuste ja tuulega arvestaval simulaatoril ning enamus seatud algpunkte viisid pakid mööda lahte laiali. 

«Kui täna (kolmapäeval) keegi pakid sealt laevateelt merre viskaks, läheksid need kõik otse Soome rannikule,» ütles Ahto Mets. Kuna simulaator säilitab lainete ja hoovuste andmeid tagasiulatuvalt vaid kolm päeva, siis polnud kolmapäeval enam võimalik pakikesi virtuaalselt eelmise nädala merele asetada. Sellegipoolest leidsid tudengid võimaliku asukoha, kust eelmise nädala tingimusi arvesse võttes pakid Eesti kaldale merre visati. «Tingimused pidid olema umbes sellised nagu prognoosijärgi sel reedel on. Vastasel juhul poleks need pakid nii lähestikku ja ei tea, kas üldse, Lohusalu kaldale jõudnud,» lisas Mets.

Pakkide võimalik liikumine Lohusalu lahe kaldale

FOTO: Ahto Mets

Richard Lõhkkivi sõnul on olud Soome lahel väga muutlikud ning nende esitatud stsenaarium kõigest hüpotees. «Tegelikult me ei tea täpselt, kuidas see kõik käis. Kui rasketes pakkides polnud õhuruumi ja vajusid hoopis põhja, siis pidid nad ikka väga pikalt kaldale poole liikuma,» ütles Lõhkkivi. 

«Ega see simulatsioon kindlasti täit tõde ei anna, aga teatud usaldusväärsus sellel siiski on,» ütles juhendaja Germo Väli. Pakkide teekonda mereteel tuvastada püüdnud meeskonna sõnul oli pakkide Lohusalu rannikule eelduseks põhjatuul. «Seda tõesti ei tea, kui kaugelt need vette visati, aga eelmise nädala olusid vaadates, võisid need sealt laevateelt vette visatuna rannikuni jõuda üsna kiiresti,» ütles Väli.

Soome lahe vingerpussid

Merefüüsik Tarmo Soomere sõnul on Soome lahe hoovustel mitu naljakat omapära, mis võivad merel ulpivaid objekte kindlasse randa viia, kuid kahtleb, et narkoärimeestel taolisteks ettevõtmisteks piisavalt teadmisi jagub.  

«Tõenäosus, et pakid laevateelt välja visates eesmärgipäraselt randa ujuks, on ikka väike,» ütles Soomere. 

Soomere sõnul on Soome lahel kummaline omadus, et ükskõik, mida sinna visata, kipub see randuma samas kohas, kust vette visati. "Aga väga raske on aimata, kui pika tee see läbib. Asjade trajektoorid on äärmiselt keerulised ja kestavad vahel lausa nädalaid,» rääkis Soomere.

Teise iseärasusena tõi Soomere välja hoovuste omapärase struktuuri, mis ilmneb üksikutel aastaaegadel. «Nad toovad igasugused ujuvad asjad peaaegu alati konkreetsetesse kohtadesse. Neid kohti, kuhu nad otse randa tulevad Eestis, on kaks-kolm tükki,» selgitas Soomere, kuid ei osanud öelda, kas Lohusalu laht on üks sellistest. 

«See peab olema ikka väga võimekas ja riskialdis inimene, kes julgeb mängida tuulte ja hoovuste peale,» ütles ta ja märkis, et pigem sattus laadung vette juhuslikult.  

Merefüüsiku sõnul jõuab kõik Soome lahel triiviv randa keskmiselt 7-8 päevaga. «Tallinna ja Helsingi vahel on see aeg lühem, mujal veidi pikem,» ütles ta.

Kui aga domineerivad konkreetsed ja tugevad tuuled, siis võivad pakikesed merefüüsiku sõnul laevateelt randa jõuda ka ühe päevaga.

Soomere tunnistas, et umbmääraselt saab pakkide algse asukoha välja selgitada, kuid ilmselt on need laevad praeguseks Läänemerelt lahkunud. «Samasuguse probleemi ees oli Eesti Vabariik umbes 10 aastat tagasi, kui üks laev tekitas hiiglasliku õlilekke. Arvutati selle algne asukoht umbes välja, kuid selleks ajaks olid laevad Läänemerelt läinud,» selgitas Soomere.

Politsei ühtegi versiooni ei välista

«Kui inimesed reedel leidudest teatama hakkasid, siis läksime ja korjasime üles kõik leitavad pakid,» ütles otsinguoperatsiooni juhtinud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. 

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro lisas, et kui lugu meediasse jõudis, pöördus politsei poole veel inimesi, kes nädalavahetusel rannaalal koeraga jalutades kummalise paki leidsid, kuid tol hetkel seda kahtlustada ei osanud. «Tänu neile oleme kokku korjatud kogust veelgi suurendanud,» ütles Pikaro.

Postimehele teadaolevalt olid Lohusalu lahe rannikult leitud pakid ühelt küljelt umbes A4 paberlehe suurused ja pruuni teibiga kinni tõmmatud. 

«Saan öelda vaid, et esialgsetel andmetel on tegemist narkootilise ainega,» ütles Pikaro ja lisas, et leitud pakkide kogus on Eesti mõistes suur. «Sellises koguses leitud aine annab igaljuhul tugevalt tunda narkostatistikas,» lisas ta. 

Põhja ringkonnaprokurör Merika Nimmo sõnutsi näitas kiirtest, et pakkidesse oli peidetud kokaiin. Pikaro ja Tambre sõnul on tänapäeval narkoturul palju erinevate ühenditega aineid ning täpse koostise määramiseks tuleb oodata ekspertiisi tulemusi. «Sellega läheb vähemalt kaks nädalat,» ütlesid nad. 

Pikaro sõnul on uurimine alles alguses ja välistata ei saa mitte ühtegi versiooni. Ka stsenaarium, et keegi Lohusalu randa rihituna mitmeid või mitmekümneid kilosid Eesti turul umbes 100 eurot gramm maksvat kokaiini merre viskas, on uurijatel laual. «See on üks võimalik variant,» ütles Pikaro ja lisas, et praeguses staadiumis hoitakse avatud pilku.  

Tambre sõnul on oluline märkida, et Eestisse ei tule ookeanilaevu just palju nagu mujale. «Üldiselt liiguvad laevad esialgu näiteks Hollandisse või Hispaaniasse ning sinna langeb suurim narkoveo surve. Sealt proovitakse võimalike saadetisi üle EL piiri saada ning neid edasi toimetada,» ütles Tambre ja tõi välja põhjuse, miks meritsi narkovedu Eestis niivõrd harva proovitakse.

«Oluline on välja selgitada, kas see on osa laiemast süsteemsest organiseeritud tegevusest,» ütles Pikaro. 

Tambre sõnul on Eestisse püütud narkootikume vedada väga erinevate vahendite ja moodustega. «Selliseid teistsuguseid ja imetabaseid juhtumeid on küll ja küll ning oleme nendeks valmis,» ütles Tambre. Juhtumeid, kus kaubalaev on tulnud ookeanilt narkolastiga, on Tambre sõnul võimalik kokku lugeda ühe käe sõrmedel. 

Sarnased kokaiinijuhtumid

Kapten Spivak

2003. aastal saabus Ameerika Ühendriikidest Eestisse tanker Kapten Spivak. Laeva kapten arvas 40-kilost kokaiinipakki vesijahutussüsteemis nähes, et tegemist on pommiga ning andis sellest teada Eesti politseile.

Kilekotti pandud ja nööriga kinni seotud suurest pakist tulid välja õhupallidesse mässitud ühe kuni poolteisekilosed kotid valge pulbriga, mis ekspertiisi järel kokaiiniks osutus.

Kokaiinikohvi

2010. aasta oktoobris avastasid maksu- ja tolliameti uurijad Tallinnas kaubasaadetise, milles oli ligikaudu 48 kilogrammi puhast kokaiini. 

Kokaiin olevat peidetud lennutranspordiga Venezuelast Eestisse saabunud kohvisaadetisse. «Seal polnud arugi saada, et kokaiin sees on,” kommenteeris Tambre seitsme aasta tagust juhtumit.

Avastatud narkootikumi tänavamüügi hind oleks hinnanguliselt ulatunud üle 100 miljoni krooni.

Pronksiöö kokaiinivedu

Pronksiöö kattevarjus üritas kamp kurikaelu toimetada Tallinnas Kopli lahel seisvalt kaubalaevalt kaldale väga kõrge puhtusastmega kokaiini lasti, mille tänavahind oli üle 23 miljoni krooni.

27. aprillil Tallinna kesklinna tänavatel toimunud rahutused võtsid kogu politsei tähelepanu. Prokuratuur tunnistas, et riigis toimunu mõjutas küll menetlejate tööd, kuid pronksimäruliga kriminaalasja siduda ei saa.

Malta lipu all sõitev narkolastiga laev jõudis Eesti territoriaalvetesse Peterburist, Venemaale omakorda tuli see prokuratuuri andmeil Lõuna-Ameerikast, kust pärinebki suurem osa Põhjamaadesse, Eestisse ja mujale Baltikumi jõudvast narkokraamist.

Kokaiiniratas

2007. aastal lasid kurjategijad kokaiini salakaubaveoks valmistada Iisraelis kaks suurt metallist hammasratast, millesse olid kokaiini varjamiseks tehtud spetsiaalsed peidikud. Mehed panid ühisesse ettevõtmisesse 40 000 USA dollarit, et katta kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seotud kulutused. 

Rattad saadeti transpordifirma kaudu Peruusse. 2005. aasta suvel hankisid juudid Peruus 50 kilogrammi kokaiini, ligikaudu poolteisemeetrise läbimõõduga hammasratta sisemusse mahtus sellest 43,389 kilogrammi. Ülejäänud aine jäeti Peruusse ühe asjaosalise juurde.

Kokaiiniratta Eestisse toimetamiseks omandas üks meestest Eestis firma OÜ Ofiir Company, mida kasutati saadetist vastuvõtva firmana. 2005. aasta 7. oktoobril saabusid salakaubaveo korraldajad Eestisse hammasratta vastu võtma ning selle edasist liikumist organiseerima.

Tagasi üles