Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus mitmesajale osalejale peetud reformatsiooni 500. aastapäeva piduliku jumalateenistuse kõnes tõstatas EELK peapiiskop Urmas Viilma küsimuse, millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu.
Fotod Toomkirikus peetud jumalateenistuselt: möödub 500 aastat päevast, mil Luther avaldas oma 95 usuteesi
31. oktoober 2017, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viilma tänas kõiki, kes on viimase aasta kestel mitmesuguste ettevõtmiste kaudu toetanud reformatsiooni teema-aasta tähistamist. Üllatuslikult suur oli peapiiskopi sõnul kõigi kaasatute, koostööpartnerite ja toetajate suur hulk – alates igast oma koduaeda õunapuu istutajast ning lõpetades reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartuga.
Tulevikule mõeldes küsis peapiiskop Viilma: «Milline on või peaks olema pärast seda, kui täna oleme oma õunapuud ära istutanud, homme meie visioon, missioon ja eesmärgid? Millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu? Või milline on see väärtuslik osa, mis vajab justkui roostest puhtaks nühkimist ja väljapuhastamist, nagu seda märkas Martin Luther talle armsas kirikus viie sajandi eest?»
Püüdes vastata nendele küsimustele soovitas Urmas Viilma välja otsida ja puhtaks kloppida viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes Pühakiri (sola scriptura), üksnes arm (sola gratia), üksnes usk (sola fide) ning üksnes Kristus (solus Christus), kõige krooniks aga hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au (Soli Deo gloria).
Ettevaatlikkusele, alalhoidlikkusele ja mõõdukusele viidates hoiatas Viilma, et me ei saa muutmis- ja uuendamistuhinas võtta kunagi Kristuselt kirikut üle, sest see poleks enam reformatsioon vaid revolutsioon. «Kristus üksi on suur Reformaator, meie usu ainus puhastaja ja meile igavese elu kinkija! Kristuses kehastus Jumal ise Armastusena. Armastusena, mis on oma olemuselt ennastandev, mitte ennastkehtestav.»
Eestimaalastele kui loodusega sidet hoidvale ja otsivale rahvale soovitas peapiiskop Viilma läheneda piiblile Martin Lutheri soovitatud viisil, kes on öelnud: «Pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda tugevamini ta lõhnab.»
Usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2017 möödub 500 aastat päevast, mil saksa teoloog ja munk Martin Luther avaldas oma 95 usuteesi, mis kritiseerisid patukustutuskirjade ehk indulgentsiate laialdast müüki Saksamaal ja mujal Euroopas. Seda sündmust peetakse reformatsiooni alguseks, mille tagajärjel toimusid Euroopas suured usulised ja poliitilised muudatused, mis panid aluse muuhulgas luteri kiriku eraldumisele roomakatoliku kirikust ning pikemas perspektiivis ka rahvusriikide tekkimisele Euroopas. Mööduvat aastat on ülemaailmselt peetud reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamise aastaks, mida on tähistanud luterlased ja roomakatoliiklased esmakordselt üheskoos.