Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

28 vaprat inimest said täna kodanikujulguse aumärgi

Lisatud galerii

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Täna said kodanikujulguse aumärgi 28 vaprat inimest, kelle teod aitasid päästa inimelusid, tabada vargaid ja narkokaubitseja, saata trellide taha seksuaalvägivallatseja ning liiklusest kõrvaldada purjutanud roolikeerajad.

Möödunud aasta kevadel varastati Viljandimaal lühikese aja jooksul ehitusjärgus majadest rohkesti tööriistu. Ehkki sarnase käekirjaga vargusi toimus teisteski maakondades, ei edenenud nende kuritegude uurimine. Läbimurre toimus siis, kui uurija sattus ühe sündmuskoha lähedal kokku anonüümsust palunud noormehega (nimi toimetusele teada- toim), kes pakkus abiks oma kodu turvakaamerate salvestisi. Noormees oli väga koostöövalmis ja otsis välja tolle õhtu turvasalvestised, millel oli näha kurjategijate auto. Tänu temale hakkas lugu hargnema ning avastati veel viies maakonnas toime pandud vargused.

Noormees rääkis Postimehele, et kodanikujulguse aumärgi saamine tuli talle suure üllatusena, kuid ta ei tunne nagu oleks seda tunnustust ära teeninud. «Ma tegin ju nii vähe,» arvab ta. Ta lisas, et alles hiljuti sai ta teada, et vargad üldse tabati. «Nad tunnistasid üles rohkem kui politseile endalegi teada oli. See oli päris üllatav ja hea uudis.»

4. veebruaril nägi Vahur Rämman Tallinnas, et toidupoe ees hüüab müüja appi. Vahur läks poodi sisse, kus nägi põrandal vedelevaid kaupu ja matšeetega meest, kes lõhkus hullunult kassaaparaati. Röövel pööras pilgu Vahuri poole ja vehkis ähvardavalt matšeetega. Rämman väljus kauplusest ning seisis ukse ette, et röövel ei saaks põgeneda, kuni saabus politsei ja kurjategija kinni võttis.

«Arvan, et see rattur vaatas, et ma olen üsna ohutu. Mul olid tõepoolest kõrged kontsad ja kleidike. Et mis see naine ikka teeb,» kirjeldas Errit Kuldkepp.

Rämman tunnistas, et noaga vehkinud mehega silmitsi seismine tekitas väikest hirmu. «Ma tükk aega katsusin aru saada, mis seal tegelikult toimub ja olukorda analüüsida. Jäi mulje, et mul on ikkagi võimalik aidata, sest see mees nägi selline pisike välja,» meenutas ta.

Samuti 4. veebruari õhtul tabas Ainar Riisimäe teolt mehe, kes oli tunginud tema koju vargile. Riisimäe käsutas kurjategija majast koos varastatud asjadega välja. Kui mehed tänaval patrulli ootasid, ähvardas varas meest noaga. Ka see ei hirmutanud Riismäed ega kõigutanud tema õiglustunnet, vaid ta hoidis kurjategijat politseinike saabumiseni kinni, misjärel staažikas varas vahi alla võeti.

18. veebruari õhtupoolikul käitusid kaks meest ühes Tallinna poes agressiivselt, mistõttu kutsuti kohale politsei. «See bandiit polnud ilmselgelt sellega nõus, et ta sealt ära viiakse. Ma ei tea, kui kõvasti, aga nägin kaugelt, et ta virutas ka ühele politseinikule,» kirjeldas sündmuskohast mööda sõitnud Meelis Ränk veebruaris Postimehele.

Kurjategijad põgenesid ja politseinikud asusid neid jälitama. Ränk sai aru, et politsei vajab abi, peatas auto ja võttis ühe politseiniku peale, samal ajal kui teine korrakaitsja jätkas jälitamist jalgsi. Autoga sõideti meeste juurde, nad peeti kinni ja viidi jaoskonda. Mehe sõnul ajendas teda reageerima mõte, et mis ta teeks siis, kui see inimene, keda sündmuse alguses löödi, oleks ta enda sõber, vend või õde. «Ma ei oleks ju teda minema lasknud,» rääkis mees.

Haaras päti rattasadulast

25. mail nägi Errit Kuldkepp, kuidas üks jalgrattal liikuv mees varastas Pärnu tänaval paiknevalt müügiletilt rahakarbi. «Arvan, et see rattur vaatas, et ma olen üsna ohutu. Mul olid tõepoolest kõrged kontsad ja kleidike. Et mis see naine ikka teeb,» kirjeldas Kuldkepp. Naine haaras seepeale rattasadulast ja takistas kõigest väest lahkuda püüdval vargal põgeneda. Seejärel sekkusid rüselusse teisedki kohalolijad ja üheskoos hoiti jalgratturit kinni kuni politsei saabumiseni. Omanik sai karbi ja raha tagasi. Ilma Kuldkepi kiire ja julge sekkumiseta oleks varas koos rahaga põgenenud. «Ma mäletan, et see mõte, mis siis peast läbi jooksis, oli see: «Vou, see on ju Sepa mahetalu raha ju! Mis mõttes ta lihtsalt tuleb ja võtab selle ära,»» rääkis Kuldkepp.

30. juulil nägi Aart Nõmm Rakveres, kuidas kullapoest väljus esmalt mees ja õige pea ka müüja, kes ütles, et poest varastati kullast käekett. Kuna Nõmm oli märganud, kuhu varas liikus, läks ta teda autoga otsima. Ühel hetkel polnud varast enam autoga võimalik jälitada ja Nõmm jätkas seda jalgsi. «Mulle tundus, et ta ei ole kohalgi ja soovis rongiga põgeneda. Muidu oleks ta kuskile mujale kui raudtee juurde ehk põgenenud,» rääkis mees. Ühtekokku ajas mees varast taga umbes paar tundi, palus appi ka teel kohatud kaaslinlase, helistas politseisse ja tegi patrulliga varast otsides koostööd. Lõpuks õnnestuski patrullpolitseinikul varas kinni võtta. Oma sihikindla tegevusega aitas Nõmm kurjategija kiiresti tabada.

Mees ütles Postimehele oma tegu kommenteerides, et tema meelest ei olnud selles midagi imelikku ja avaldas lootust, et ka teised kodanikud tema asemel oleks samamoodi käitunud. Nõmm pidas oluliseks toonitada ka seda, et kurjategija pidas ikkagi kinni lõpuks politseinik. «Mul oli au teda toetada kurjategija tabamisel. Loodan, et see politseinik leiab ka Ida prefektuuri poolt tunnustust.»

7. septembril toimus Jõhvis politseioperatsioon, et tabada narkootikumide müüja ning ostja. Ostja tabatigi, kuid müüjal õnnestus autoga minema kihutada. Politsei asus teda jälitama. Narkokaubitseja liikus Jõhvi linnas suurel kiirusel, kuni lõpuks takistas kihutavat autot Allan Rooden oma sõidukiga ja pidurdas põgeneja seisma. Politseinikud blokeerisid auto ja pidasid kurjategija kinni. Rooden, riskides oma sõiduki lõhkumisega, takistas kurjategijal põgeneda ja hoidis ära ohtliku olukorra kandumise kesklinna, kus sel oleksid võinud olla rängad tagajärjed.

Mullu 25. oktoobril nägid kaks anonüümsust palunud isikut Tallinnas, kuidas üks mees lõhkus nende kodumaja ette pargitud sõiduauto rehve. Nad teatasid sellest auto omanikule, kes tundis lõhkujas ära samas majas elava inimese. Kolmekesi mindi lõhkujat korrale kutsuma, mispeale too lähenes neile, vehkis noaga, ähvardas nad ära tappa ja põgenes seejärel sündmuskohalt. Kolmik asus lõhkujat jälitama, juhatades samal ajal politseid, kes õigusrikkuja lõpuks kinni pidas.

Veenis enesetapja ümber

Tänavu uusaastaööl nägi Ilmar Münzer Pärnus, et kesklinna silla tornil istub noormees, kes plaanib vette hüpata. Münzer hakkas suitsiidimõtteis noormehega vestlema ja veenis teda usalduslikult, kuni kohale jõudis politsei. Mehe aruka ja empaatilise jutu mõjul ronis nooruk alla. Tänu Münzerile õnnestus noore inimese hukk ära hoida.

Mullu 15. novembri õhtul märkasid Marius Viitkar ja Armido Jõerand Põlvas põlevat puukuuri, mis ähvardas süüdata ka elumaja. Nad hakkasid ustele-akendele koputama, Viitkar helistas samal ajal häirekeskusse. Mõne aja pärast tuli majast välja kaks väga ehmunud inimest, keda noormehed kohe abistama asusid: palusid autod majast eemale parkida ja väärtuslikumad asjad kokku pakkida, aitasid garaaži alt mootorrattad ära viia ning majast asju välja tõsta. Noormehed päästsid oma vapra tegutsemisega kaks elu.

Eelmise aasta 9. jaanuaril peksid kaks meest Tallinnas Balti jaama ees kolmandat palju kordi jalgade ja rusikatega vastu pead, tekitades talle hulganisti eluohtlikke tervisekahjustusi. Ehkki peksmisel oli palju pealtnägijaid, ei sekkunud keegi, enne kui sündmuskohale jõudis Larissa Šmatkova. Naine ajas kurjategijad minema, hakkas möödakäijaid appi hüüdma ja helistas häirekeskusse. Seejärel keeras ta kannatanu külili, pani oma valge jope kannatanule peale – oli talve külmim päev – ning ootas ära politsei ja kiirabi saabumise. Tänu Šmatkova julgele sekkumisele jäi kannatanu ellu.

Neiu pääses vägivallatseja küüsist

5. veebruari öösel nägi Bruno Kärtner oma koduaknast Rakveres pealt röövi, mille käigus peksti rängalt kaht meest. Kärtner sekkus, helistas häirekeskusse ja läks õue, kus juhatas saabunud politseile kätte röövlite põgenemissuuna, ning läks politseiga kaasa. Röövlid saadigi kätte. Mees andis kohtus väärtuslikke tunnistusi, sest röövlid eitasid kõike. Kärtneri sekkumine peatas peksmise ja kannatanud said arstiabi.

Patrullpolitseinik Mark Tenin nägi töövälisel ajal Tallinnas mehe ja naise tüli. Mees oli agressiivne ja vägivallatses. Ehkki tülitsejate tuttavad käskisid Teninil eemale hoida, näitas ta töötõendit ja tutvustas ennast politseinikuna ning palus korrarikkumine lõpetada. Sel ajal kui ta teda takistada üritanud inimestega vestles, lõi mees naist, kes kukkus maha ja jäi sinna lebama. Politseinik jooksis kannatanu juurde, aitas ta püsti ja viis oma autosse, helistades samal ajal häirekeskusse. Kuni politsei saabumiseni pidi Tenin agressiivseid ähvardajaid vaigistama ja kannatanust eemal hoidma.

27. augustil sattus Rene suhtlema internetiportaalis neiuga, kes tundus ilmselgelt hädas olevat. Neiu usalduse võitnud Rene saigi teada, et too on kannatanud pikka aega peresisese seksuaalvägivalla all. Rene veenis neiut, et sellisest asjast tuleb tingimata rääkida, ja sai temalt nõusoleku edastada info politseile. Rene toetas tütarlast ka kogu menetluse aja, et too saaks endas kindel olla. Selle teoga aitas ta päevavalgele tuua raske kuriteo ja kurjategijale määrati pikk vanglakaristus.

Pidasid purjutad kinni

6. aprillil nägi Jaanus Lippasaar Rakveres, kuidas roller sõitis ette teisele rollerile ja jalgrattale ning jätkas sõitu, kuni kukkus järgmisel tänaval ümber. Jaanus sõitis rolleri juurde, ja saanud aru, et juht on purjus, helistas politseisse ning hoidis purjutajat korrakaitsjate saabumiseni kinni.

23. juulil märkas Viru vanglas töötav Almar Pikkoja tööle sõites teel vingerdavat sõiduautot ja otsustas sellele järgneda. Veidi aja pärast nägi vanglaametnik, et vastassuunda kaldunud sõiduk liigub otsejoones teeservas kõndivate ajateenijate poole. Pikkoja, kes oli juba helistanud häirekeskusse, hoiatas ajateenijaid signaaliga, ent kahjuks ei jõudnud üks neist reageerida ja sai sõidukilt löögi. Õnneks pääses ta kergete vigastustega. Õnnetuse põhjustaja üritas sündmuskohalt lahkuda, ent Pikkoja pidas oskuslikult tegutsedes narkojoobes ja korduvalt karistatud mehe kinni ning andis politseile üle.

8. augustil sõitis Armand Mäekallas jalgrattaga Kuressaares, kui temast möödus ohtlikult liikuv auto, mis kaldus mitut puhku vastassuunda ja oleks peaaegu avarii põhjustanud. Kui auto jäi ühe kortermaja juures seisma, sõitis Armand auto kõrvale ja nägi, et selle juht, vanem mees, on roolile vajunud. Armand helistas häirekeskusse ja kutsus kiirabi, arvates, et tegu on terviserikkega. Hiljem selgus, et mees oli alkoholijoobes.

10. septembril märkas Margus Pärnumaal Are vallas, kuidas purjus mees istus autorooli ja alustas sõitu. Margus sõitis talle oma autoga järele ja kui ta oli veendunud, et ees sõitev juht ei suuda autot oma suunavööndis hoida ega tule juhtimisega toime, otsustas ta sõiduki kinni pidada. Kui mõlemad autod olid peatunud, väljus Margus, et purjus juhiga vestelda. Sel ajal sõitis purjutaja Marguse sõidukile tagant otsa. Margus tegutses otsusekindlalt ja julgelt ning kõrvaldas liiklusest väga suure ohuallika.

Alaealiste julged teod

26. septembril nägid Suure-Jaani noormehed Gerdo, Ainar ja Timory, kuidas poe ette sõitnud autost väljus väga purjus mees. Nad helistasid politseisse ja andsid nähtust teada. Kui mees tahtis mõne aja pärast uuesti sõitma minna, takistasid noormehed teda kuni politsei saabumiseni. Meest oli joobes juhtimise, juhiloata sõitmise ja politseiametnikule altkäemaksu pakkumise eest korduvalt karistatud ning ta oli katseajal.

Julgete tegudega paistsid silma ka neli alaealist. Tänavu augustis nägi 12-aastane Sten-Eric ühes Pärnu pargis, kuidas üks mees lõi teist noaga. Sten-Eric helistas kohe hädaabinumbrile ja kirjeldas üksikasjalikult nii pussitamisele eelnenud olukorda kui ka lööjat. Tänu tema kirjeldustele õnnestus kurjategija tabada, anda kohtu alla ja süüdi mõista. Julge noormehe ütlused olid kriminaalasja lahendamisel äärmiselt olulised, sest ta oli juhtunu ainus neutraalne pealtnägija.

Mullu 20. oktoobri õhtul kuulis Karjamaa põhikooli 7. klassi õpilane Juri Tallinnas naise appihüüdeid. Temast mööda jooksnud kannatanu palus Juri abi kotivarga kinnipidamisel. Juri nägigi meest, jooksis talle järele, ja saanud ta kätte, tegi ettepaneku helistada politseisse, et koti omanik kindlaks teha. Kui kurjategija tahtis ära minna, tõmbas Juri koti enda kätte ja viis selle kannatanu töökohta. Ehkki kurjategijal õnnestus osa röövsaagiga põgeneda, sai kannatanu tänu Jurile ülejäänu veel samal õhtul tagasi.

21. novembril 2016 avas kurjategija ühes Tallinna parklas võrra auto ukse, pihustas juhile näkku kõrvetavat vedelikku, haaras kõrvalistmelt käe- ja majapidamiskoti ning põgenes. Autoomanik jooksis röövlile järele ja hüüdis appi. Appihüüdeid kuulsid Kuristiku gümnaasiumi 9. klassi õpilased Aleksander ja Rihard, kes järgnesid mehele. Nad nägid meest autosse istumas ja minema sõitmas. Rihard salvestas sõiduki numbri telefoni, misjärel läksid nad parklasse tagasi. Seal kohtasid nad kannatanut, kelle kaudu edastati autonumber politseile. Tänu poiste tublile tegutsemisele tuvastati röövel kiiresti.

Kodanikujulguse aumärgi pälvib sel aastal 28 julget kodanikku.

Kodanikujulguse aumärke annab justiitsminister välja alates 2004. aastast, aumärgiga väärtustab riik kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel.

Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet.

Tagasi üles