Ratas: säästmine on ilus jutt, mida reaalsus ei peegelda

Jüri Ratas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikogu aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas leidis, et jutud Eesti inimeste suurtest säästudest on ilus jutt, mida aga reaalsus kuidagi ei peegelda.

«Riigieelarve strateegia ei puuduta vaesust ega tõrjutust,» nentis Ratas ETV saates «Foorum».

«Säästmine on ilus jutt, aga kahjuks reaalsus seda ei peegelda, me ei leia eriti leibkondi, kes säästa suudaks, Eesti reaalsus on hoopis teine,» rõhutas Ratas.

Ligi 60 protsenti Eesti peredest jääksid sissetuleku kadumisel saatuse hooleks. Kas eestlased võtavad endale liiga palju kohustusi või elame me lihtsalt toimetuleku piiril? Sel teemal arutleti tänases «Foorumi» saates.

«Riik ei pea vaid vaid majandust arendama, vaid peab vaatama, kas näiteks tarbekaubad peaksid olema maksustatud käibemaksuerisustega, aga see on vaid üks näide,» lisas Ratas.

«Juba OECD ütleb, et toetused ei ole need, mis oleksid suunatud sellele, et inimest vaesusest välja aidata, vaid pigem mingil tasemel hoida. Korras rahandus ja majandus on ikkagi need, mis on vundamendiks sellele, et vaesust vähendada,» leidis reformierakondlane Tõnis Kõiv.

«Siit peab edasi minema sellega, et vaja on panustada sellesse, et inimestel oleks tööd,» leidis ta.

Sotsiaaldemokraat Urve Palo sõnas, et üksielavad pensionärid on väga raskes olukorras.

«Lastega pered elavad rohkem suhtelises vaesuses, üle 17 protsendi, keskmine elanikkond 15 protsendi kandis, üksikvanematega pered veel enam,» loetles ta.

«Koalitsioon küll räägib, aga mingeid meetmeid vastu võtta ei kavatse,» oli Palo skeptiline.

«On üks maailmavaade, et läbi toetuste viia inimene vaesusest välja, meil koalitsioonis on aga põhimõte viia läbi majanduse ja hariduse inimesed vaesusest välja,» rõhutas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikasekretär Margus Tsahkna.

Esimesele saateküsimusele, kas teil on kogutud sääste, vastas jaatavalt 22,7  ja eitavalt 77,3 protsenti helistanud 798 inimesest.

Teisele saateküsimusele, kas riik peaks töötukassale raha juurde andma, vastas jaatavalt 50 ning eitavalt samuti 50 protsenti helistanud 214 inimesest.

Tagasi üles