Osa Saaremaast taheti ristida Sigademaaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Just metssigade rohkusega põhjendas sõrulaane uue kohanime soovi.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Rahandusministeerium lükkas tagasi Andres Vinna ettepaneku võtta Sõrve poolsaare Kaimri, Hindu ja Vintri küla mitteametliku nimena kasutusele Sigademaa.

Sõrves asuva Hindu külaga seotud Andres Vinn esitas riiklikule kohanimeregistrile taotluse kanda Kaimri, Hindu ja Vintri küla mitteametliku kohanimena registrisse Sigademaa, mis tema väitel võeti kasutusele sovhoosiajal, 1970-ndatel, kui üpriski inimtühjas piirkonnas olid põhiasukateks metssead, kirjutab Saarte Hääl.

Rahandusministeeriumi juures tegutseva kohanimenõukogu sekretär Kadri Teller-Sepp ütles, et kõik inimesed võivad kohanimede asjus avaldusi esitada, kuid registrisse kandmiseks peavad nime olemasolu kinnitama ka teised allikad.

Kadri Teller-Sepa sõnul põhjendas Sigademaa ettepaneku esitaja oma taotlust asjaoluga, et soovib teha Vikipeediasse Sigademaa kohta kande, mis eeldab aga paiga registris olemist.

Kohanimenõukogu sekretäri sõnul ei andnud kohanimede andmebaasile ega Salme vallale tehtud järelepäring kinnitust, et Sigademaa nimi oleks sealmail kunagi levinud. «Sellist nime ei tea mitte keegi, ei tea jahimehed ega kohalikud inimesed,» kinnitas Salme vallavalitsuse ehitus- ja maanõunik Jüri Kluge.

Kadri Teller-Sepp ütles, et kohanimenõukogu ei võtnud Andres Vinna taotlust arutusele. «Leiame, et praegu ei ole põhjust seda ka mitteametliku kohanimena registrisse kanda, sest me ei ole rohkem andmeid leidnud, kui tema väide.»

Saarte Häälele andis Andres Vinn mõista, et ta ei pruugi piirduda ainult nimevahetusega, vaid praegu napi asustusega külad Sõrve maakitsuse idarannikul – Kaimri, Hindu, Vintri – tuleks liita. «Saaks kokku küla, kus elanikke 35 inimest ja 160 metssiga. Kui ajaloolise Sigademaaga liita veel Ula ja Lõu, oleks elanikke 44 inimest ja 260 metssiga,» kirjutas Vinn.

Tagasi üles