Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Saksamaalt naasnud pagulaspere alustas teist korda nullist

44
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti pagulaspered pole ainsad, kes soovivad ühineda oma lähedastega Saksamaal - novembri algul korraldasid põgenikud Kreekas seda nõudes näljastreigi. | FOTO: Scanpix

Möödunud aasta lõpus pakkis kotid üks Tartu pagulaspere ning kolis Saksamaale sugulaste juurde. Ligi kahe kuu eest jõudis suurpere ringiga Tartusse tagasi.

Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov | FOTO: Margus Ansu

Lootuses, et Saksamaa ei saada sinna saabunud pagulasi tagasi sellesse Euroopa riiki, kus neile on elamisluba antud, on 171st Eesti kvoodipagulasest 87 sõitnud tänavu Saksamaale. Peaasjalikult oma sugulaste või lähedaste juurde. Suurema kolimislaine alguses läks Saksamaale oma sugulaste juurde ka üks Tartus elanud palestiinlastest põgenike pere, kes, tõsi küll, ei kuulu ühegi n-ö kvoodi alla.

Liibanoni põgenikelaagris kasvanud pereisa jõudis omal käel Venemaa kaudu Eestisse 2015. aasta suvel ja sai siin põgeniku staatuse. Samuti lubas riik tal mullu Eestisse järele tuua lapsed ja naise. Mees oli õnnelik, sest Euroopa riigist, olgugi et Eestist, sai tema esimene n-ö koduriik, Tartust oma valitud kodulinn.

Ent vaid araabia keelt rääkiv pere kurtis rahaliste raskuste ja isolatsiooni üle. Pereisa sõber, kellega koos Eestisse tuldi, läks koguni vabatahtlikult tagasi Liibanoni. Möödunud aasta lõpus otsustas pere kolida parema elu lootuses Saksamaale oma kogukonna juurde.

Ent selle suve lõpus, pärast kaheksat kuud Saksamaal, teatas pereisa põgenike aitamisega tegelevale Johannes Mihkelsoni Keskusele, et soovib Tartusse naasta.

«Inimesed ei räägi tugiisikule alati oma äraminemise või tulemise põhjustest,» ütles keskuse tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov. «Nad ei ole avalad rääkima, ja võib juhtuda nii, et organisatsioonide tugiisikud saavad väga hilja – kui üldse – teada, et pere on minemas.»

Esimesed keeldumised Saksamaal

Põhjuseid, miks ringiga Eestisse tagasi jõuti, on aga ilmselt mitu. Esiteks tuleb Saksamaal elada varjupaigakeskustes, kus laste haridustee katkeb. Peale selle jõuab kohale teadmine, et see riik asüüli ei anna. Teoorias on võimalus taotleda Saksamaal näiteks elamisluba töötamiseks või õppimiseks, aga mitte varjupaika.

«Neil ei ole õigust saada kaitset teises Euroopa riigis, kui nad on seda Eestis juba saanud. Olen kuulnud, et osa Eestist läinud peresid on saanud Saksamaa poolt ka esimesed negatiivsed otsused,» sõnas teise põgenikke abistava MTÜ, Eesti Pagulasabi tugiteenuste koordinaator Marion Tamberg. Äraütlevad otsused kaevatakse edasi ja protsess venib.

«Kui kaua see kõik aega võtab, ma ei tea. Seni elatakse keskustes, mis on Saksamaa lõikes erinevate tingimustega. Millistes meie pered täpselt elavad, seda me ei tea, sest kontakt on pärast lahkumist katkenud,» rääkis Tamberg.

Suve lõpus sõitis palestiinlasest pereisa esmalt üksi Tartusse tagasi, et hakata siin perele uuesti korterit otsima. Tal oli kõvasti õnne, sest ühest teisest lahkunud pagulasperest oli just üks korter tühjaks jäänud.

Linnavalitsus otsis lastele kiiresti kooli, et nad saaksid Eestis pooleli jäänud õpinguid jätkata. Tartu linna pagulaste koordinaatori Priit Kiilaspä sõnul alustasid lapsed uut õppeaastat teises koolis, mitte selles, kus nad viimati õppisid. «Samas viibisid nad eelmisel aastal Tartus niivõrd lühikest aega, et kooli hinnangul ei jõudnud lapsed tookord veel kooliperre sulanduda,» ütles ta.

Kiilaspä sõnul on haridusasutused üldjuhul valmis pagulasi vastu võtma ja leiavad võimalusi ka tugipersonali kaasata. Oktoobris lõpus kurtsid Tartu koolid Postimehele, et ehkki lapsed on altid eesti keelt õppima ja siia sulanduma, ei kanna pingutused vilja, sest lapsevanemad otsustavad mõne aja möödudes Eesti tolmu jalgelt pühkida.

«Kogu see protsess on lastele kurnav. Ka üks aasta on lapse hariduses pikk aeg ja rännates jääb haridus konarlikuks. Sellepärast katsume lapsi kaitsta, seletades nende vanematele hariduse katkestamisega seotud riske, aga teiste pereellu me otseselt sekkuda ei saa,» rääkis Saharov.

Mihkelsoni keskusele on palestiinlased esimene naasev perekond. Kvoodipagulaste seas tagasipöördunuid veel pole. Rändekava alusel saabunud pagulastest on Tartust oktoobri seisuga välismaale läinud seitse perekonda, neist kaks viimase kolme kuu jooksul. Paigale on jäänud kolm perekonda

Üürikorterit väga raske leida

Ühtegi 87st Eestist lahkunud kvoodipagulasest pole seni siia tagasi saadetud. Kui esimene selline otsus jõustub, teeb Saksamaa neile esmalt ettekirjutuse vabatahtlikuks lahkumiseks. Ehkki Eestist väljas võib sõjapõgenik viibida korraga 90 päeva, ei saadeta reeglite rikkumise pärast kedagi koduriiki tagasi seni, kuni seal käib sõda.

Tagasisaatmispäevast annab Saksamaa Eestile teada ja kogu kohanemisprotsess peaks seejärel siin otsast peale hakkama. Selle vahega, et riik ei toeta enam põgenikke korterite leidmisel.

«Kui inimesed tagasi saadetakse, siis võib juhtuda, et nad paigutatakse varjupaikadesse, kuna nad ei leia nii kiiresti üürikorterit eraturult,» nentis Saharov.

Korterite leidmine pagulastele on tõsine probleem, sest neid lihtsalt ei taheta üürilisteks. Nii paigutati eelmisel nädalal Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse toodud kümneliikmeline Süüria pagulaspere Jõgevamaale Vägevale varjupaigataotlejate keskusesse.

Saharovi sõnul ei ole tugiisikutel võimalik otseselt pagulaste tagasipöördumiseks valmistuda.

«Isegi kui keegi ütleb, et hakkab varsti tagasi tulema, võib selleks kuluda mitu kuud, see võib lükkuda kaugemasse tulevikku. Nad peavad ostma endale lennupiletid, leidma Eestis üürikorteri enne oma tulekut, aga see on kõik nende enda vastutus ja tegevus. Meie saame neid aidata siis, kui nad on linnas tagasi,» rääkis tugiisikuteenuse juht.

Kiilaspä sõnul on Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakond valmis selleks, et pered naasevad, ning vajadusel aidatakse neid vastavalt võimalustele.

«Ma arvan, et vähemalt osa kvoodikava raames saabunud ja lahkunud peredest jõuab ühel või teisel hetkel siia tagasi, kuna teistelt riikidelt nad rahvusvahelist kaitset enam ei saa ning pikalt ebaseaduslikult teises riigis viibida on raske,» arvas MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

Lapsed ei saa kooli ega lasteaeda, tööd leida on keeruline ja arstiabigi saada raske. «Ma usun, et siia tagasi tulek on mitmel juhul vaid aja küsimus,» märkis ta.

Tagasi üles