Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/03/7279685t1h3dd5.jpg)
Kolme ja poole aastane poisike elas 1949. aastal üle trauma, mille tõttu ta hakkas kokutama – miks ründasid metsavennad tema isakodu ja veel sedavõrd räigel moel? Vanad mälupildid said nüüd kaetud arhiivimaterjalidega ning küsimus tõenäolise vastuse.
Need on elupõlise metsaülema Ago Süti (71) esimesed mälestused üldse, õigemini mälestuste fragmendid. Ka tema isa Artur Sütt oli metsnik nüüdses Kasepää vallas Jõgevamaal, kunagises parun Nolckeni jahimõisas. «Mäletan seda, et oli ilus ilm ja päike paistis (25. augusti pärastlõuna 1949. aastal – N. N.),» alustab ta. «Olin emaga põllul kaasas, ta tõstis ristikheina rõuku. Järgmise mälupildina meenub, et meie maja juurde tulnud teed mööda lähenes kamp inimesi. Ema närveeris ja võttis minust kinni. Kambast kaks meest tulid üle põllu meie juurde.»