Vastuseks haridusminister Jaak Aaviksoo palvele tuua välja kitsaskohad Eesti hariduses soovivad Eesti muusikakoolid, muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna muusikakeskkool täiendavaid vahendeid muusikainstrumentide soetamiseks.
Muusikakoolidel napib raha kallimate pillide ostmiseks
5. mai 2011, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti napib muusikakoolidel raha kallimate pillide - näiteks klaverite - soetamiseks. Enamik Tallinna muusikakeskkooli klaveritest on ostetud juba umbes 40 aastat tagasi ehk 1970ndatel aastatel. Nii kirjutab Eesti Muusikanõukogu haridusministrile, et Tallinna muusikakeskkoolil puudub üldhariduskoolina võimalus soetada õppetööks vajalikke pille.
«Peame vajalikuks tõsta Tallinna muusikakeskkooli erivajadusi arvestades pearaha koefitsienti või kaaluda teisi rahalisi allikaid stabiilse õpikeskkonna loomiseks,» toob nõukogu välja võimaliku lahenduse.
Ka muusikakoolide liit on kallimate instrumentide ostmisega hädas. Liit toob välja, et kuna muusikakoole rahastavad kohalikud omavalitsused, on kõikides koolides probleeme pillide muretsemisega. «Aastatel 2007 ja 2009 sai osa muusikakoole küll projektide alusel toetust ühe või teise õppevahendi muretsemiseks ning ka sel aastal on projektikonkurss käimas, kuid summad on väga väikesed ja suurte pillide ostmiseks sealsed rahad tuge ei anna,» märkis liidu juhatuse esinaine Urvi Haasma.
EMTA võrreldes teadusülikoolidega kehvas seisus
Muusika- ja teatriakadeemiagi (EMTA) ei ole murest pääsenud. Koolis on terav puudus nii muusikainstrumentide kui ka lavatehnika ja heliaparatuuri nüüdisajastamiseks vajalikust rahast. Akadeemia rektor Peep Lassmann toonitab, et muusikatehnoloogia ülikiire areng nõuab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks kiiret tegutsemist ja investeeringuid.
Praegustest vahenditest konkurentsis püsimiseks ei piisa, sest teadus- ja arendustegevuse aparatuuri tänapäevastamiseks mõeldud struktuurfondide vahendeid jagatakse ülikoolidele vastavalt nende teadustöö mahule, mis seab EMTA teadusülikoolidega võrreldes ebavõrdsesse seisu.
«Seetõttu teeme ettepaneku luua eraldi meede või riiklik programm kunstierialade õppeinfrastruktuuri arendamiseks,» märgib rektor Peep Lassmann.
Aprilli alguses pöördus haridusminister Jaak Aaviksoo haridus-, teadus-, keele- ja noortevaldkonna esindusorganisatsioonide ja koostööpartnerite poole ning palus neil sõnastada peamised kitsaskohad ja nende lahendused hariduses.
«Lähema kuu jooksul ongi minu esmane siht välja selgitada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut aeglustavad või takistavad peamised kitsaskohad ning kavandada lahendusi nende kitsaskohtade ületamiseks,» kirjutas Aaviksoo.