/nginx/o/2008/10/23/85843t1hc1ed.jpg)
Kaitsmaks sadamas seisvaid paate ja hinnalisi jahte huligaanide eest piirati tõkkepuuga ligipääs eravalduses olevale Vergi sadamale, mis aga ei meeldi rannakaluritele.
Sadamasse pääsu tõkestanud ärimees ärritas kalureid
23. oktoober 2008, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihula vallavanema Priit Pramanni sõnul on omanik - OÜ Helter Kaubandus - täiesti seaduslikult tõkestanud ligipääsu oma valdusele, kirjutab Virumaa Teataja.
Eluaegse kaluri, 72-aastase Jaan Kriiva sõnul suretatakse sellise talitamisega välja nii kalapüük kui ka kalurikülad, sest mitte kusagilt randa enam ei pääse.
«Kaluri- ja rannakülade sildid tuleb maha võtta, sest neid enam ei ole. Need uusmaaomanikud on nii hullud, et panevad kõik teed kinni. Ja ega merd enam ei näe, ka siis, kui ranna läheduses elad,» tõdes Kriiva ja tunnistas, et ega ainult Vergis sedasi pole, see probleem on igal pool.
«Kõik on kinni pandud. Lähed Altjalt Mustojale, iga tee otsas on silt «Eramaa» ja puu ette tõstetud,» rääkis kalur.
OÜ Helter Kaubanduse omanik Elmo Ehrlich ütles, et sadama asju ajab kapten, kellel oli tema luba sinna tõkkepuu paigaldada.
«Keegi ei taha ju, et autod koduhoovi sõidavad,» jäi omanik olukorda kommenteerides napisõnaliseks.
Vergi sadama kapten Tiit Palm ütles, et omaniku loal paigaldati tõkkepuu seepärast, et poisikesed käisid jahte sodimas ja piirivalvurid rääkinud talle, et aluste peal on ka kolamas käidud.
«Need inimesed, kes jätsid oma vara minu hoolde, hakkasid kurtma, et nad kardavad vara turvalisuse pärast, ja see oligi põhjus, miks tõkkepuu siia pandi. Et inimesed näeksid, et siin on eraldatud territoorium,» selgitas kapten.
Tema sõnul on Vergi sadamas praegu hoiul neli külalisalust, millest ühe väärtus on koguni viis miljonit krooni. Ka talveks jääb sadamasse välja kaks purjekat, mis angaari ei mahu.
«Öösiti käis siin selline, eesti keeles öelduna «ketsi andmine». Ma tulin mitu korda välja sõitjaid korrale kutsuma,» kirjeldas Palm.
«Inimestel on hirm, et kui siin sõidetakse, libiseb libedaga auto mõnele purjekapukile külge. Aga territooriumivaldaja on see, kes peab vastutama. Minul on lepingule alla kirjutatud, millega olen võtnud sellel perioodil vastutuse siia jäetud aluste eest,» rääkis kapten olukorra tõsidusest.
Samas ei saa öelda, et lukustatud tõkkepuu igasuguse ligipääsu keelab. Võtmed selle avamiseks on lisaks omanikule sadamakaptenil, piirivalvuritel ja kahel kaluril, kellest üks on ülal mainitud Jaan Kriiva.
Jalgsi territooriumile pääsemise lihtsustamiseks tegi piirivalve ümber tõkkepuupostide kruusaga sillutatud jalgtee.
Ja kes suudab ära põhjendada, miks tal on vaja autoga eramaale pääseda, sellel Tiit Palmi kinnitusel seda teha ka lubatakse.
Vallavanem Priit Pramann näeb tekkinud situatsioonis väikest kitsendust talvisel ajal.
«Küsimus on selles, et tõkkepuuni läheb riigimaantee ja probleem tekib talvel lume lükkamisega,» lausus ta.
Nimelt ei saa sahk ühte pidi lund lükates sinna sõita ja tagurpidi mööda teist teeserva lund lükates tagasi tulla.
Varem keeras sahk OÜ Helter Kaubanduse õuel ringi. Kuidas olukord lahendatakse, seda peab vald Pramanni ütlusel sadamaomanikuga veel arutama.
* Teetõke jääb lukustatuks talveperioodil.
* 1. maist kuni 1. oktoobrini on vaba ligipääs nii sadamale, kõrtsile kui ka poele.