Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ilmateenistus: talviseks ilmaennustuseks on liiga vara

Täiendatud kell 18.44

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Talv. | FOTO: Alar Truu / Õhtuleht

Talvise ilma kohta midagi paikapanevat öelda on veel vara, leiavad riigi ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis ja juhtivsünoptik Taimi Paljak.

«Kas talv tuleb külm, soe või normaalne, st pikaajalise keskmise temperatuurile lähedane, seda ei suuda keegi täpselt ennustada, isegi mitte suurimad meteokeskused,» rääkis Kallis.

Ka Paljaku sõnul pole võimalik usaldusväärselt talvist ilma ennustada. «Kaasaegse ilmaprognoosi põhialuseks olev mudelprognoos on väga kiiresti täpsemaks muutunud lähema ööpäeva, ka järgneva teise ja kolmanda ööpäeva kohta. Üldine statistiline näitaja on võrdlemisi hea ka neljanda ja viienda ööpäeva kohta. Aeglasemalt on paranenud näitajad nädalaks kuni kaheks arvutatavate parameetrite osas. Endiselt ei ole aga 0-ndate laiuste kohta kuuks kuni kolmeks arvutatavad tulemused usaldusväärsed,» selgitas Paljak.

Rootsi telejaama SVT meteoroloog Nitzan Cohen ütles eelmisel nädalal Aftonbladetile, et eeloleva talve prognoos lubab Rootsi, Norra ja Soome lõunaosale tavalisest külmemat ilma, kuid Kallise sõnul erineb see mitme ilmateenistuse avaldatust. «Enamasti pakutakse siiakanti normikohaseid või soojemaid ilmaolusid,» sõnas ta. Paljak lisas omalt poolt ka kahe juhtiva ilmaennustuskeskuse arvutustulemused.

Praegu on Euroopa Keskpika Ilmaennustuskeskus prognoosimas keskmisest soojemat detsembrit, tavapärasele lähedast jaanuarikuud ja veidi külmemat veebruarikuud. Ameerika mudel (GFS) jätkab keskmisest 1 kuni 2 kraadi, jaanuaris ja veebruaris suisa 2 kuni 3 kraadi kõrgema temperatuurifooniga.

Ei saa kinnitada ega ümber lükata

Statistiliste näitajate (õhutemperatuur; sademete hulk) ja analoogsete ilmaprotsesside alusel välja selekteeruvate varasemate aastate alusel koostatav prognoos ei anna samuti piisavalt usaldusväärseid tulemusi.

«Näiteks paistis möödunud suvi silma jahedusega, sügis aga oli vihmane,» sõnas Paljak. «Sarnaste näitajatega oli ka 2009. aasta suvi ja sügis. Järgnenud detsembris oli vaid kuu keskel üle nädala talvist ilma. Aga kuu lõpus läks külmaks ja talv kestis märtsi keskpaigani, seejuures oli vaid lühiajalisi sulailmu.»

Analoogaastaks võiks Paljaku sõnul olla ka aasta 2012. Kuid talv kulges sootuks teist rada ja saabus vara – 25. novembril. Ilm püsis ligi kuu tavapärasest märksa külmem. Pärast jõule saabus sula ja püsis ka jaanuari esimese kolmandiku. Järgnenud uus kahenädalane külmaperiood päädis kuu lõpus sulaste vesiste ilmadega, mis jätkusid ka veebruaris. Sünoptik selgitas, et kõigi statistiliste näitajate alusel pidi järgnev märts jätkuma soojana ja seda 86protsendilise tõenäosusega, kuid saabus karmilt talvine märts keskmise õhutemperatuuriga -6,3 kraadi (norm -1,3 kraadi).

«Need on vaid kaks näidet, mis näitavad kui eriilmeliseks võivad sarnaste lähtetingimuste baasilt edasised ilmaprotsessid kujuneda,» ütles Paljak.

Kui jälgida talvekuude üldist statistikat, siis viimane jahedatest aastaaegadest oligi kõige talvisem 2012/2013. aasta. Järgnevad talved olid 2 kraadi, 2014/15.aastal isegi 3 kraadi keskmisest soojemad. Nõnda on tõenäoline, et võrreldes eelnevatega on saabuva talve keskmine temperatuur madalam.

«Kuid kui pole allikat ega meetodit, mis tagaks pikaajalistelt prognoosidelt piisavalt usaldusväärsuseid tulemusi, siis ei saa ilmateenistus kinnitada või ümber lükata versiooni külmast talvest.

Kallis lisas, et kui tänavu peakski viimase viie aasta kõige külmem talv tulema, siis pole selle pärast vaja karta. Kallis lisas, et kui tänavu peakski viimase viie aasta kõige külmem talv tulema, siis pole selle pärast vaja karta, sest talvekuude keskmiseks õhutemperatuuriks on siin -3,5 kraadi.

Libauudised ja valesti tõlgendamised

Kallis rääkis Postimehele, et iga kord, kui ta kuuleb ähvardavat uudist lähenevast erakordselt karmist talvest, meenub talle 2010. aasta september. «Lugesin ühe kliimakonverentsi ajal internetist põrutavat uudist – talv tuleb Ida-Euroopas tuhande aasta külmim! Seda olevat ennustanud Poola meteoroloogid. Venemaa olevat juba sattunud paanikasse,» rääkis ta.

«Õnneks olid kõrval poolakaist kolleegid, kes olid samuti kuuldust üllatunud. Nad helistasid kohe kodumaale, aga ei leitud kusagilt taolise prognoosi koostajat – libauudis,» sõnas Kallis.

Ta lisas, et samal aastal otsustas Briti ilmateenistus Met Office pikaajaliste ilmaprognooside avaldamise lõpetada just seepärast, kuidas ajakirjanduses neid tõlgendatakse.

Met Office märkis toona, et tõenäosusteooria kaartidel avaldatud ilmaprognoosist eelseisva talve kohta, võeti informatsiooni valikuliselt ja leiti, et talv tuleb väga karm. Sellest peale otsustati avaldada vaid kuuprognoose.

Tagasi üles