:format(webp)/nginx/o/2017/11/09/7296231t1h2c21.jpg)
NATO otsustas Brüsselis peetud kaitseministrite kohtumisel kohandada allianssi vastavalt julgeolekuolukorra muutustele ning muuhulgas parandada vägede ümberpaigutamise võimet, ütles kaitseminister Jüri Luik.
Luik: NATO täiustab vägede ümberpaigutamise võimet
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
9. november 2017, 18:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis teeniv NATO pataljoni lahingugrupp Ühendkuningriigi juhtimisel on vaid jäämäe veepealne osa, liitlasvägede odaots. Meie jaoks on tähtis, et allianss oleks vajadusel valmis meie regiooni kiirelt juurde saatma just niipalju vägesid, kui selleks on tarvidust,» ütles Luik neljapäeval pressiteate vahendusel.
«Täiustades oma ümberpaigutamisvõimet on NATO valmis reageerima kõigile võimalikele ohtudele, mis ähvardavad allianssi kas nüüd või tulevikus,» rõhutas kaitseminister.
Kolmapäeval ja neljapäeval Brüsselis peetud NATO kaitseministrite kohtumise põhiteemaks oli alliansi jätkuv kohaldumine vastavalt julgeolekuolukorrale, tagamaks jätkusuutlik heidutus ja kaitse kõigi liitlaste jaoks, edastas kaitseministeeriumi pressiteenistus.
NATO kaitseministritest moodustuv alliansi kõrgeim juhtorgan Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC) otsustas toetada ettepanekut NATO juhtimisstruktuuri muutusteks. Struktuuri kohandamine, sealhulgas kahe uue väejuhatuse moodustamine ning olemasolevate väejuhatuste tegevuse ümberkujundamine on vajalik, tagamaks jätkusuutlikku kollektiivkaitse elluviimist.
Luige sõnul on Eesti julgeoleku jaoks väga oluline, et NATO oleks valmis kiirelt ümber paigutama oma liitlasvägesid ja vahendeid just sellesse piirkonda, kus neid kõige rohkem vaja on.
NATO kaitseministrid arutasid ka Afganistani julgeolekuolukorra üle ning vajaduse üle sinna täiendava panustada. NATO operatsioon Afganistanis Resolute Support on riiki ja eeskätt selle relvajõudusid toetava ja nõustava iseloomuga ning lahingutegevuses ei osale.
Luik ütles, et NATO jaoks on oluline olla Afganistanis piisava sõjalise jõuga, et tagada sealne pikaajaline jätkusuutlik areng. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu ka alliansi soovile suurendada operatsioonil osalevate kaitseväelaste arvu.
«NATO liikmena on siin oma roll ka Eestil,» tõdes Luik. «Eesti kaitsevägi tegutseb Afganistanis kehtiva mandaadi piires, mis tähendab praegu kokku viite kaitseväelast, kellest neli tegelevad demineerimisalase juhendamise ja nõustamisega. Kas Eesti peaks suurendama mandaati, on meie siseriikliku arutelu teema, millega tuleb nüüd tegelema hakata,» ütles kaitseminister.
«Ma isiklikult pean tõenäoliseks, et me mõnevõrra suurendame kohalolekut Afganistanis, aga mis numbritega ja mis viisil, seda kõike peab veel analüüsima,» ütles Luik Brüsselis NATO peakorteris BNS-i ja ERR-i ajakirjanikele.
Lisaks kohtus kaitseminister Luik kahepoolselt ka Ühendkuningriigi, Norra ja Portugali kaitseministriga.
Ühendkuningriigi värskelt ametisse asunud kaitseminister Gavin Williamson kinnitas jätkuvalt oma riigi pühendumist Eesti kaitsele läbi NATO lahingugrupi, mille juhtriik Suurbritannia on.
Kohtumistel Norra kolleegi Frank Bakke Jenseni ja Portugali kolleegi José Alberto Azeredo Lopesega arutas kaitseminister Luik vajaduse üle tegeleda alliansi julgeoleku tagamisel 360-kraadiliselt, tegutsedes pidevalt igal suunal.