/nginx/o/2015/12/01/4756689t1h6cee.jpg)
Kui praegu saavad pagulased Eestis 100 tundi keeleõpet, siis tulevast aastast suureneb keeleõppe maht 300 tunnile.
Uuest aastast suureneb pagulastele antava keeleõppe maht (2)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
9. november 2017, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles BNS-ile, et praegu saavad pagulased Eestis saja tunni mahus keeleõpet. «Algselt hinnati, et see on piisav maht, et saavutada keeletase A2, kuid hiljem selgus, et mahtu on vaja suurendada,» nentis ta. Üprus-Tali sõnul suurendatakse tulevast aastast pagulaste keeleõppe mahtu 300 tunnile.
Tuleval aastal pagulastele keeleõppe pakkuja leidmiseks viidi läbi taotlusvoor. Vooru esitati üks taotlus, mille hindamine veel käib. Tulemused selguvad eeldatavasti novembri lõpuks.
Siseministeeriumi andmetel on äsja lõppenud taotlusvooru kogumaht 400 000 eurot, mis sisaldab nii 150 osalejale 300 tunni keeleõppe läbiviimist, metoodika arendamist, õppematerjalide koostamist, transpordikulusid kui ka lastehoiuteenust. Eeldusel, et keeleõppe saajaid on 150, kujuneb seega ühe koolituse saajaga seotud kuluks 2666 eurot ja 67 senti. Eelmise taotlusvooru puhul oli 100 tunni keeleõppe kulu ühe osaleja kohta 1333 eurot ja 33 senti.
Praegu pakub rahvusvahelise kaitse saajatele keeleõpet hanke võitnud Tartu rahvaülikool ning õpet rahastatakse varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist. Pärast 100 tunni täitumist on võimalik keeleõpet jätkata kas kuni 1560 euro ulatuses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel või siis töötukassa suunamisel neil, kes on töötud ja kelle puhul on hinnatud vajadust keeleõppe järele, et tööd teha. Ka on võimalik keeleõppe saamiseks kasutada kõiki muid turul olevad võimalusi. Viimasel juhul kannab keeleõppe kulud koolituse saaja.
Nii praeguste kui ka käimasoleva taotlusvooru tingimuste kohaselt peab keeleõpe olema vajadusel tagatud seal, kuhu rahvusvahelise kaitse saaja on elama suunatud. See eeldab kas kohaliku koostööpartneri leidmist, uue õppegrupi loomist ning kolmanda võimalusena kas õpetaja või õpilase transportimist lähimasse keeleõppe gruppi. Samuti tuleb eesti keelt õpetada ilma vahenduskeeleta.
Keeleõppes saavad osaleda kõik rahvusvahelise kaitse saajad, sõltumata sellest, kas nad on Eestisse saabunud tavarände või Euroopa Liidu rändekava alusel.