Haigeks jäämist enam ülemuse eest varjata ei õnnestu

Kui kontoritöötaja saab ka kipsis jalaga tööd teha, siis juuksur peab pikaks ajaks töövõimetuslehele jääma.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Pruugib tõbisel järgmisel aastal haigeks jäädes arsti juurde minna, kui kohe saab tööandja teate, et töötaja on võtnud töövõimetuslehe. Uus kord peaks aitama paremini tuvastada alusetult väljastatud haiguslehti.

«Me oleme saanud tööandjatelt infot, et nad sooviksid rohkem infot töövõimetuslehtede kohta,» selgitas haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg, miks on muudatus kavas. Uue korra rakendumisel saaks tööandja kohe teada töötaja haigestumisest, varem nägi tööandja seda infot alles töövõimetuslehe lõppedes.

Eelmisel nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles haigekassa uus juht Rain Laane, et haigekassal on kavas hakata uurima perearstide väljastatud töövõimetuslehti, millele  ei järgne mingeid toiminguid, näiteks raviarvet või retseptide väljakirjutamist.

Perearstid kuulsid sellest uuendusest alles meedia vahendusel. «Ma ütlen kohe, et tegelikult on ammu aeg Eesti ühiskonnal välja kasvada sellisest paternalistlikust mudelist, kus haige olemise peab tõestama arst – see on nagu 2.b klass, kus ema peab kirjutama kooli, et laps on haige ega saa kooli tulla,» sõnas perearstide seltsi esimees, perearst Le Vallikivi pärast intervjuu ilmumist Postimehele.

Arsti sõnul on töövõtja ja tööandja suhe täiskasvanud inimeste suhe, mis peab baseeruma usaldusel, samamoodi nagu täiskasvanud inimese ja arsti suhe.

«Me elame kliimavöötmes, kus oktoobrist maikuuni on normaalne, et inimesed haigestuvad iselimiteeruvatesse haigustesse, mida ei tohigi ravida – täiskasvanuna 3–6 korda aastas ja lapseeas 8–12 korda aastas,» sõnas Vallikivi.

Ta lisas, et inimeste töö iseloom ja taluvusvõime on väga erinevad. «Näiteks ooperisopran on nohuga nädalaid töövõimetu, samas näiteks paljud kodukontori töötajad ütlevad, et nad võivad kipsis jalaga vabalt tööl käia – kuskohast siin see piir jookseb?» küsis ta retooriliselt. Kui töötaja hiilib tööst kõrvale ja on haiguse ettekäändel sageli töölt ära, siis arsti hinnangul meditsiinisüsteemi ülekoormamine seda probleemi ju ei lahenda ja seda tuleb lahendada teisel viisil.

Selle nädala alguses kohtus haigekassa juht perearstide esindajaga ning Vallikivi sõnul öeldi kohtumisel, et süvenemist vajavad eelkõige sellised ajutise töövõimetuse hüvitised, mida rahastatakse haigekassa eelarvest ehk alates üheksandast haiguspäevast, mis on väga pikaajalised ja kulukad. «Lühiajalised sesoonsed iseparanevad haigestumised ei ole selles võtmes üldse teema,» lisas Vallikivi.

Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsbergi sõnul kontrollivad nad juba praegu töövõimetuslehtede väljastamist. «Edaspidi on seda aga lihtsam teha, ka näiteks sihitumalt, sest kogu info on elektroonsel kujul olemas ja saab kontrollida automaatselt ehk inimene ei pea ükshaaval asju üle vaatama,» selgitas ta.

Muudatus aitab haigekassa esindaja sõnul kindlasti ka rohkem tuvastada kogemata sisestatud valeandmeid, asjade topelt esitamist jne, sest teatud protsessid automatiseeritakse.

«Peamine muudatus ongi see, et edaspidi jõuab info nii meie kui ka tööandjani töövõimetuslehe avamise hetkel ehk kohe alguses, mitte tagantjärele,» sõnas Hinsberg. Ta kinnitas, et perearstile uuendus koormust ei lisa, sest info laekub haigekassale automaatselt. Perearst teeb ikka samamoodi ühe toimingu nagu varem.

Tagasi üles