Eesti kortermaju gaasiplahvatus rängalt ei kahjustaks

Iževskis varises kokku üheksakorruselise maja trepikoda. Foto: Sergey Kuznecov/Sputnik

Eesti betoonpaneelidest ja tellisest korterihooned on vastupidavad ega tohiks gaasiplahvatuse korral doominokividena laiali vajuda, nagu juhtus läinud nädalal Venemaal Iževskis, leiab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse instituudi direktor Jarek Kurnitski. 

«Ei ole päris selge, mis Venemaal toimus ja miks kukkus hoone kokku nagu kaardimaja. Gaasiplahvatus on seal üks versioon muude hulgas, mida uuritakse,» ütles Kurnitski. 

Ta selgitas, et gaasiplahvatus on tavaliselt lokaalne ega kahjusta tervet hoonet, ent ehitusvigade korral võib plahvatuse tagajärg olla fataalne. Näiteks kui hoonet ei ole piisavalt jäigastatud, tekib ahelvaringu efekt, mille tulemusena võib kogu maja kokku kukkuda.