«Pealtnägija»: PRIA-t petnud Urbo Vaarmann tõmbas ehitajate sõnul ka neile koti pähe

Urbo Vaarmann.

FOTO: Margus Ansu

Kaks aastat tagasi mõisteti riigikogu liige, endine keskerakondlane Urbo Vaarmann süüdi, kuna pettis koos kaaslastega PRIAlt välja ligi 100 000 eurot. Kuid selle afääri jäämäel on ka veealune osa, millest avalikkus seni midagi ei tea, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Nimelt peale PRIA tõmbas Vaarmann väidetavasti koti pähe ka enda ehitajatele. Paradoks ongi, et nende samade meeste tunnistused mängisid kriminaalasjas olulist rolli, aga nüüd jäid nad ise rahast ilma.

Tegu on endise Keskerakonna liikmega,  kes pääses 2013. aastal kaheks aastaks riigikokku, kuid lahkus sealt saba jalge vahel, sest jäi süüdi eurotoetuste väljapetmises. Põhjus, miks «Pealtnägija» juba kaks aastat tagasi lahendi saanud juhtumist uuesti räägib, on selles, et piltlikult on afääri jäämeäel veealune osa, millest üldsus seni kuulnud pole.

Vaarmann, kes toimetab viimasel ajal Venemaal, loobus kaamera ees esinemisest, aga saatis kirjalikud vastused, kus kinnitas, et pole toime pannud mingit kuritegu: tema vastu esitatud nõuded olevat spekulatiivsed, kogu afäär politiiline ärapanemine ja «Pealtnägija» lugu järjekordne meediapeks.

Kogu lugu hakkas veerema 2010. aaastal, kui Vaarmann koos oma abikaasaga otsis võimalusi, kuidas teha korda Tormas asuv Moonakate maja. Selleks taotlesid nad raha PRIA-st. Kuid tagantjäele selgus, omastas Vaarmann eurotoetusest suure osa. Kokkuvõtlikult võib öelda, et läbi kolme ettevõte bluffis toona Tartu volikogusse kuulunud Vaarmann koos sõbra ja koostööparnteri Oleg Kuzminiga maja ehitusmaksumuse pea kahekordseks.

Niinimetatud klassikalise toetuspettuse idee põhineb sellel, et arendaja ise peab oma osana tasuma poole objekti maksumusest ja teise poole hüvitab PRIA. Kavalpead kasvatavad fiktiivselt paberil maksumuse nii suureks, et PRIA 50 protsenti katab kõik kulud ehk abi taotleja saab objekti kätte sisuliselt sentigi maksmata.

Nii näidatigi keerulise alltöövõtu ja firmade vaheliste tehinguteahetla lõpuks, kus enamik firmasid olid seotud samade isikutega, Torma moonakatemaja hinnaks paberil 600 000 eurot, aga tegelikult oli maksumus 300 000.

Alltöövõtjate ahela lõpus hakkas 2011. aasta juunis maja ehitama Bau Ehitus. Kellu võttis kätte ja tegeles isiklikult ka opbjekti juhtimisega ka firma üks omanik, 20 aastat ehituses töötanud Boriss Rjabkov. Tagantjärele ütleb 43-aastane Boriss, et aimas, et toimub midagi kahtlast.

Tuntud kohalik poliitik ja ärimees salvestas ka materjali venekeelseks promovideoks, sest külalistemaja kunded pidid tulema peamiselt idapiiri tagant. Nagu paljud muud asjad, jäi reklaam sündimata, sest operaator ei saanud tehtud töö eest raha.

Visioonid olid suurejoonelised ja Vaarmann rääkis kogu Torma mõisakompleksi korrastamisest. Samal ajal tal tegelikult raha polnud ja PRIA-le omasaoluse näitamiseks vajaliku summa laenas ta kokku ajutiselt.

Näidanud, nagu ta oleks juba kulutanud ehitusele 200 000, maksis PRIA novembris 2000 Vaarmannile välja esimese, 95 000 euro suuruse toetuse. Ehitajatele ahela lõppu jõudis sellest aga pisku. Rjabkovi sõnul kandis tema objektil paljud kulud.

Olukord ehitusplatsil läks kriitiliseks ja vaidlused Vaarmanniga nii tuliseks, et Boriss Rjabkov pöördus viimases hädas 2012. aasta aprillis PRIA-sse, kus parasjagu kaaluti järgmise osamakse ehk üle 60 000 euro kandmist Vaarmanni firmale.

PRIA nõunik Rando Undrus ütles, et PRIA muutus ettevaatlikuks ning hakkas asja uurima.

Siin tuleb sisse ootamatu kõrvalliin. Nimelt uuris keskkriminaalpolitsei eraldiseisvalt samal ajal Tartust pärit rahvusvahelise küberkelmi Vladimir Tšaštšini tegemisi ja sattus vihjele, et Vaarmann aitas kohalikus volikogus läbi suruda Tšaštšinile vajaliku detailplaneeringu ja vastutasuks toetas IT-ärimees tema valimiskampaaniat.

Tšaštšin jäi küll süüdi rahvusvahelises kelmuses ja anti välja USA-le, aga Vaarmanniga seotud episoodis esialgu seaduserikkumist ei leitud. Küll aga jäid kriminaalpolitseinikele silma Lõuna-Eesti poliitiku toimetamised eurorahaga. Prokurör Marge Püssi sõnul tuli välja, et Vaarmann on esitanud PRIA-le soodustuse saamiseks fiktiivseid dokumente.

Seega vahekokkuvõtteks, aprillis 2012. saab PRIA signaali Borissilt ja menetleb seda kui toetusereeglite rikkumist. Paralleelselt uurib teist liini sama asja politsei, kes peab 2012. mais Vaarmanni kahtlustatavana kinni. Kuzmini ja Vaarmanni pered päärasid omavahel tülli.

Uurimise ajal saab Vaarmann Aadu Musta asendusliikmena riigikogusse, aga temalt võetakse saadikupuutumatus ja ta mõistetakse 2015. aastal süüdi. Vaarmann võtab kokkuleppega süü omaks, saab kaks ja pool aastat tingimisi ning peab hüvitama 30 000 eurot. Kuzmini osas asi lõpetatakse, sest süü pole suur ja mehe tervis halb. Vaarmann ise raib aga lõpuni, et tegu on politsei võimuliialduse ja poliitilise tellimusega.

Uurimise kestel tuli aga ilmsiks PRIA jaoks piinlik seik. Nimelt sattus süüpinki ka üks nende enda ametnik, kes on Vaarmanni ammune tuttav.

PRIA spetsialist Ülle küll ise Vaarmanni toetusega kokku ei puutunud, sest seda menetles teine osakond, kuid ta küsis poliitiku soovil oma kolleegidelt selle kohta infot ja püüdis raha eraldamist kiirendada.

Ehkki tuttava ametniku tegevus ei aidanud justkui euroraha lihtsamini kätte saada, korraldas Vaarmann talle siiski Torma moonakatemajas sünnipäevapeo, kuhu poliitik ise organiseeris kõik, alates saunast ja rosoljest kuni viinadeni.

Kokkuvõtteks, ametnik sai aru, et libastus, kahetses ja maksis 700 eurot. Asi tema suhtes lõpetati oportuniteediga ja ta jätkab tööd PRIA-s.

Õigus oleks sellega justkui jalule seatud, kuid tegelikult selgus, et Vaarmanni pettuse ohver polnud ainult PRIA. Ekspoliitik tõmbas koti pähe pea kõigile ehitajatele.

Kui "Pealtnägija" teemat uuris, tulid rääkima erinevate ettevõtete omanikud, kes teostasid moonakatemaja ehitusel töid alates akendest ja lõpetades haljastusega. Alltöövõtjate väitel ehitati uhke maja tegelikult valmis nende rahaga, mida ekspoliitik lõpuks ei hüvitanudki. Kokku on erinevate ettevõtete nõue ligi 200 000 eurot.

Andrei Dmitrukile kuuluv haljastusfirma Liivimaa Ehitus sai 24 000-st eurost enda sõnul kätte 6000 ehk saamata jäi 18 000 eurot. Erik Mägi ettevõtte Näpi Puit valmistatud aknad ja uksed on täna majal ees, kuid tema sõnul on tal saamata 5000 eurot. Uurimise ajal salaja salvestatud kõnest selgus, et Vaarmann oli jännis isegi oma raamatupidajale tasumisega. Ettevõtjad ei looda enam raha tagasi saada.

Suurimat kahju kandis siiski Torma objektil enamuse töid teinud Boriss Rjabkovi firma Bau Ehitus. Ehk siis, mees, kes ehitas reaalselt valmis moonakatemaja, kes lükkas käima PRIA menetluse, mille tulemusel Vaarmannile rohkem raha välja ei makstud, ning andis olulisi ütlusi kriminaalasjas, jäi oma 135 000 eurost lihtsalt ilma ja pidi lõpuks maha müüma ka oma isikliku korteri.

Marge Püssi sõnul viidi pettusesse PRIA ja PRIA eraldas raha. Ülejäänud lepingulised vaidlused on lahendatavad tsiviilkorras.

Boriss Rjabkov proovis algatada uue kriminaalasja, aga see aegus enne, kui uurija jõudis tegutsema hakata, sest pettusest on möödas rohkem kui viis aastat. Tsiviilkohus mõistis tagaselja võla välja firmalt, kellega ta lepingu sõlmis, kuid ettevõte lasti rahvakeeli öeldes kotti.

Siis pöördus Rjabkov tsiviilkohtusse otse Vaarmanni ja Kuzmini vastu, kuid sai ka siin esimeses astmes kaotuse, mis tähendab, et niigi vastu pükse saanud mees peab hüvitama vastaspoole õigusabikulud.

Tartu maakohtu kohtunik Gerty Pau ütles, et kohtu jaoks ei olnud tõendatud, et Kuzmin ja Vaarmann oleks tahtnud Bau Ehitusele kahju tekitada. «Lepingu sõlmimise ajal näiteks oli Sinilebo maksevõimeline ja ei ole tõendatud, et Oleg Kuzmin oleks tahtnud või et tal oleks olnud eesmärk jätta see leping täitmata ja raha maksmata. Ja Urbo Vaarmanni puhul ei olnud üldse tõendatud, et tema oleks osundanud kuidagi, et sõlmime hagejaga lepingu või vahendanud lepingu sõlmimist."

Maakeeli sai Rjabkovile saatuslikuks see, et ta  firmadeahela lõpus, kus tema otsene peatöövõtja oli firma, mille nimi on nüüd Sinilebo. Kuigi objektil ajas asju Vaarmann, siis juriidiliselt ei vastuta ekspoliitik või tema kompanjon eraisikuna firmade võlgade eest.

Boriss Rjabkoviga lepingu sõlminud firma vahepeal nime vahetanud ja kustutatud, mistõttu pole kohtu soovitus minna sealt oma raha küsima, Rjabkovi sõnul väärt isegi paberit, millele see kirjutati. Seetõttu läks Rjabkov ikkagi ringkonnakohtusse Vaarmanni vastu.

Loo puänt on, et oma 95 000 eurot Euroopa maksumaksja raha ootab juba aastaid tagasi ka PRIA. Kuna Vaarmanni firma seda vabatahtlikult ei tagastanud, anti nõue kohtutäiturile.

Vaarmann raiub aga jätkuvalt, et tegu ei olnud pettusega, vaid lihtsalt ebaõnnestunud projektiga. Ta ütleb, et ei suhelnud ehitajatega otse, nimetab nende nõudeid spekulatiivseteks ja väidab, et hoopis nemad jätsid põhjendamatult ehitamise pooleli.

PRIA jaoks oli see juhtum aga üks viimane piisk, mille põhjal otsustati, et puhkemajadele selliseid toetusi rohkem ei jagata.

Tagasi üles