99 protsenti kindel: paavst tuleb Eestisse

Nädalavahetusel võttis paavst Franciscus vastu Arvo Pärdi, et anda talle üle Ratzingeri preemia.

FOTO: AFP / Scanpix

Tänase eestikeelse missa lõpul Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis palus katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan koguduse erilist tähelepanu ühe teate jaoks.

«Mitte, et kõik teated poleks olulised, aga see on eriti,» märkis piiskop, kes enne seda oli edasi andnud argisema info: meenutanud kohe pärast eestikeelset teenistust kogudusesaalis algavat teoloogialoengut ning reedest filmiõhtut, kus Tallinna katoliiklased saavad vaadata 2010. aasta PÖFFi filmi Xavier Beauvois «Inimestest ja jumalatest», mis räägib 1996. aastal Alžeerias märtrisurma kohanud munkadest.

«Kui aasta alguses nuntsius ütles, et see on 90 protsenti kindel, siis nüüd on see 99 protsenti kindel, et paavst Franciscus tuleb tuleval aastal Eestisse,» tõi piiskop Philippe koguduse ette pommuudise, paludes neil selle visiidi eest kindlasti palvetada.

«Hetkel ei ole palju kommenteerida seni, kuni Püha Tool arutab ja lepib kokku mõned aspektid koos Eesti Vabariigiga ja teeb avalikuks paavsti visiidi detailid koos kuupäeva ja programmiga,» märkis piiskop Jourdan hiljem Postimehele.

«Võib küll öelda, et paavsti [Baltimaade] nuntsius [peapiiskop Pedro López Quintana] kohtus mõned päevad tagasi paavst Franciscusega,» jätkas Eesti katoliku kiriku juht. «Paavst kinnitas, et tal on südamest väga hea meel valmistuda siiatulekuks ning ta väga tahab meid külastada.»

Prantsusmaal sündinud ja endale siin Eesti kodakondsuse võtnud piiskop lisas, et sündmus on märkimisväärne arvestades näiteks, et paavst ei ole veel käinud sellisel suurel ja vanal katoliiklikul maal nagu Prantsusmaa ega isegi mitte oma sünnimaal Argentiinas.

Katoliku kiriku pea Eestisse tulemise võimalikkust kinnitas juba oma mullukevadise Eesti-visiidi ajal Vatikani riigisekretär kardinal Pietro Parolin. Toona Postimehele antud intervjuus märkis sisuliselt välisministri tööd tegev Parolin, et paavsti visiidi osas on lootust alati, aga see sõltub paljudest asjaoludest.

Eesti jaoks oli teade kirikupea arvatavast visiidist lausa teine möödunud nädalavahetusel Vatikanist tulnud positiivne uudis.

«Jutuks oli aasta 2018, kui Eesti tähistab oma iseseisvuse sajandat aastapäeva – see oleks hea sündmus. Ma edastan paavstile selle kutse ja rahva esindajate väljendatud soovi. Ta vaatab, mis on võimalik, sest tal on ohtralt kutseid igast maailma nurgast,» rääkis Parolin tunamullu.

Juhul, kui Franciscus peaks Eestisse tulema, saaks temast kogu katoliku kiriku ajaloos teine siia jõudnud paavst. Siiani ainus on 1993. aasta 10. septembril Eestit külastanud Johannes Paulus II.

Poolakas Johannes Paulus II pidas oma kümme tundi kestnud visiidi ajal Tallinnas kaks missat, ühe Peeter-Pauli kadedraalis ja teise Raekoja platsil. Lisaks osales ta oikumeenilisel palvusel Niguliste kirikus ning kohtus peaminister Mart Laari ja president Lennart Meriga.

1993. aastal külastas paavst järjest kõiki kolme Balti riiki: kõigepealt valdavalt katoliiklastest elanikkonnaga Leedut, siis Lätit ja lõpuks Eestit. Arvestades, et 2018. aastal saavad saja-aastaseks kõik kolm, tundub tõenäoline, et ka seekordsel visiidil käib katoliku kiriku pea korraga kõigis kolmes.

Mõlema lõunapoolse riigi esindajad on tänavu ka ise Vatikanis paavstiga kohtumas käinud. 2. juunil käis kirikupea juures Läti president Raimonds Vējonis ja 6. oktoobril Leedu peaminister Saulius Skvernelis.

Eesti jaoks oli teade kirikupea arvatavast visiidist lausa teine möödunud nädalavahetusel Vatikanist tulnud positiivne uudis. Laupäeval andis paavst Franciscus helilooja Arvo Pärdile kätte emeriitpaavst Benedictus XVI asutatud Ratzingeri preemia.

Pärt oli mitte ainult esimene eestlane, vaid ka esimene helilooja, keda selle autasuga pärjati. Lisaks temale said tänavu sama preemia veel kaks sakslasest emeriitpaavsti kaasmaalast: luteri teoloog, Strasbourgi Oikumeenilise Instituudi direktor Theodor Dieter ning katoliku preester ja Bonni ülikooli dogmaatilise teoloogia emeriitprofessor Karl Heinz Menke.

Pärt esitas laupäevasel auhinnatseremoonial klaveril ka oma loomingut. Selleks oli 2011. aastal Benedictus XVI preestritõotuste andmise 60. aastapäevaks valminud «Pater Noster». Nagu teatas Vatikanis tegutsev uudisteagentuur Zenit, näitab Pärdile selle teoloogiapreemia andmine, kuivõrd Benedict XVI hindab muusikat ja teisi kunste, mis toovad inimese lähemale tõele ja aitavad kohtuda Jumalaga.

Maailma mastaabis on katoliku kirik kasvav: katoliiklaste arv ja osakaal kristlaste seas suurenevad. Viimaste andmete kohaselt elab maailmas umbes 1,3 miljardit katoliiklast. Eesti katoliiklaste arvuks annab 2011. aasta rahvaloendus 4500 ja siseministeeriumi kodulehelt saada olev ülevaade 6000 inimest.

Paavst Franciscus

  • Sündinud 1936. aasta 17. detsembril Argentinas Buenos Aireses kodanikunimega Jorge Mario Bergoglio.
  • Enne 1958. aastal jesuiitide orduga liitumist omandas ta keemiainseneri eriala ja pidas muuhulgas ka baaris väljaviskaja ametit.
  • Pühitseti preestriks 1969. aasta 13. detsembril.
  • Piiskopiks pühitseti ta 1992. aastal ja kardinaliks valis ta paavst Johannes Paulus II aastal 2001.
  • Paavstiks valis konklaav ta 2013. aasta 13. märtsil, pärast seda, kui tema eelkäija paavst Benedictus XVI astus kiriku ajaloos revolutsioonilise sammu ja teatas, et suundub emerituuri.
Tagasi üles