Aasta ema Sirje Saar: armastus on soov kanda koormat

Sirje Saart oli paljude laste ja lastelaste seas Estonia kontserdisaali õnnitlema tulnud pojatütar Emma. Foto: Toomas Huik

«Olen alati hea meelega läinud tööle ja tulnud alati hea meelega koju,» ütles eile aasta emaks valitud Tartu perearst Sirje Saar, seitsme lapse ema ja kolmeteistkümne vanaema.

Rohkem kui 30 aastat arstina (algul lastearstina, nüüd perearstina) töötanud Saar on olnud 34 aastat õnnelikus abielus. Oma lastega enam suurt muret pole – kõik on täiskasvanud, viis neist ka abielus. Vanem poeg on 33-aastane, noorim tütar 21.

Nüüd täidab Sirje Saar, küll õhtuti, vanaema rolli. «Kui noorem tütar sai 18, siis oli küll «jess»-tunne, et minu suur töö on tehtud,» muigas ta.

Noorim tütar Merle Saar rääkis: nemad ise hakkasidki ajama asja, et esitada ema aasta ema kandidaadiks. «Kui ma esimest korda sellele mõtlesin, siis tundus lausa, et aasta ema ütleb isegi liiga vähe minu ema kohta,» mõtiskles Merle Saar.

Kui nad aga küsisid nõu ema töökaaslastelt, patsientidelt ja vanadelt sõpradelt (seda kõike muidugi ema eest salaja), siis vastasid mõned lausa imestunult: «Misasja, te polegi varem Sirjet aasta ema kandidaadiks esitanud?»

Tiitel «Aasta ema 2011» tuli lõpuks ikkagi täiesti ootamatult ja Sirje Saar ütles, et ta pole suurest tähelepanust üldse vaimustunud. «Ma ei tahaks üldse rääkida ega intervjuusid anda,» kinnitas Saar. «Ma pole üldse seda tüüpi inimene.»

Ka lapsed möönsid, et ema on väga tagasihoidlik. Oma pere kohta on Sirje Saarel aga ainult head öelda. Muidugi on ette tulnud ka raskemaid aegu – näiteks kui abikaasa kaotas töö. Või 1990. aastate alguses, kui paljudel eestlastel oli majanduslikult kitsas, suurtel peredel eriti. «Mäletan näiteks, kuidas Rootsist saadeti toiduabi,» meenutas Saar.

Emaroll on olnud Sirje Saare jaoks loomulik, mitte mingi keeruline teadus. «Ma pole olnud ülehoolitsev ema,» sõnas Saar «Olen lasknud lastel oma otsuseid langetada.»

Nagu suurte perede puhul loomulik, on ka lastel endil tulnud üksteist aidata ja toetada, vanematel nooremaid kantseldada ja nende järele vaadata. «Vanem poeg pidi oma koormat kandma,» muigas Saar.

Sirje Saar on tõesti tagasihoidlik ja tähelepanuga ta harjunud ei ole. Kui aga temaga pisut pikemalt vestelda, sulab ta üles ning paistab tõeliselt elurõõmus, lahke ja naeratav. Nii näiteks on Saarel meeste kohta öelda ainult head. «Noored mehed ja noored isad on väga tublid,» nentis ta.

Kui lihtne oleks tal ju tegelikult kurta – mõelge ise, tulla toime nii suure perega. Kuid Sirje Saarele meenub vaid positiivne. Kui temalt lõpuks küsida, kuidas see kõik on õnnestunud, jääb Saar korraks mõttesse ja ütleb: «Armastus ei ole lihtsalt tunne, armastus on soov kanda koormat.»

Ilves noomis Tallinna haridusjuhte

President Toomas Hendrik Ilves ütles Estonia kontserdisaalis peetud emadepäevakõnes, et segadus, mida on külvatud sügisel kooli minevate laste ja nende vanemate seas, on lubamatu.

«Pean täiesti lubamatuks seda keelt, milles on kõneldud sügisel kooli alustavate laste ja nende vanematega,» sõnas Ilves. «Täiesti lubamatu on see segadus, mille on külvanud valitsejad, kohalikud või siis muud, eriti siin Tallinnas.»

«Õigem oleks küll öelda: pole kõneldud,» jätkas Ilves. «See on toonud kodudesse ebaselgust, emadele muret ja lastele hirmu. Hirmu kooli ees ja ebakindlust oma võimete suhtes. Meie emad, lapsed ja kodud väärivad paremat kohtlemist. Me ei tohi enestele lubada vaid ilusaid sõnu emadepäeval.» (PM)