Lastevanemate liit: ühe kooli lisaklassid tulevad teise tühjaksjooksmise arvelt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetuste spetsialisti hinnangul oleks riik pidanud välja pakkuma lahenduse, kuidas toetada neid peresid, kellele kooli algusega kaasnevad kulutused üle jõu käivad.
Toetuste spetsialisti hinnangul oleks riik pidanud välja pakkuma lahenduse, kuidas toetada neid peresid, kellele kooli algusega kaasnevad kulutused üle jõu käivad. Foto: SCANPIX

Lastevanemate liidu esimees Enn Kirsman oli hämmingus, et Tallinna hariduse aastaid tagasi kirjalikult deklareeritud poliitika õhtuste koolivahetuste kaotamise kohta nii kergekäeliselt eemale heideti.

«Ma ei oska öelda, kas õhtune vahetus on hea või halb. Mul on sõpru, kes ütlevad, et nende laps «ei ärkagi» enne kella 11 üles. Kindlasti on peresid, kelle jaoks poolõhtune vahetus on hea lahendus, kindlasti ka neid, kellele see mingil juhul ei sobi,» sõnas ta.

Küll aga tegi teda murelikuks hoopis see, et ühe kooli lisaklassid tulevad teise kooli tühjaksjooksmise arvelt. «Kui nüüd Rahumäe põhikoolis avatakse neli klassi, siis kuskil jäävad ju need klassid avamata. Ma olen täiesti kindel, et see kool suudab need klassid ära korraldada ja täita, sest see on populaarne kool,» sõnas ta.

«Aga äkki tuleks analüüsida seda, milliste koolide arvelt – kas ei tähenda, et mõni kool tuleb selle tulemusel üldse kinni panna? Laste arv on ju jääv suurus – kui kuskil on ülejääk, siis kuskil peab tekkima puudujääk,» arutles Kirsman.

Algselt vaid kaks 1. klassi avada kavatsenud Rahumäe põhikool on linna survel sunnitud ilmselt avama neli paralleeli, et kõik Nõmme lapsed koduläheduse põhimõttel kooli saaksid. Põhikooli direktor Matti Martinson ütles, et kui esialgu otsustatud kolmas paralleel alustaks tunde ruumipuuduse tõttu kell 12, siis neljandale tekiks vaba klass alles kell 14. Samuti tekivad koolil probleemid garderoobi ja toitlustamisega.

«Tallinn on viimased 10-15 aastat oma koolivõrku püüdnud korrigeerida mingitest reeglitest lähtuvalt ja ma olen imestunud, et nüüd, kui on ootamatu surve, need aastatega välja töötatud põhimõtted nii kiiresti unustatakse. Ma väga loodan, et järgmisel aastal selline katsete trall sellisel kujul enam ei kordu,» sõnas Kirsman.

«Lastevanemate liit ei tahtnud kritiseerima tõtata, vaid oodata lõpptulemuse ära. Aga praegu tundub, et õigus oli neil, kes nägid selles katsete süsteemis ohtu. Seetõttu on meie sõbralik soovitus taastada vana olukord, kus on koolid, kes teevad katseid ja on need, kes katseid ei tee,» lisas liidu juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles