Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestisse jõudis uus võõrliik

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
See ogapõskne vähk tõmmati oktoobris välja Pärnu jõest. | FOTO: Margo Hurt

Oli ainult aja küsimus, mil Eestissegi jõuab mujal Euroopas juba kanda kinnitanud võõrliik, mis ohustab meie siinse vähi populatsiooni. Nüüd on ta kohal.

Jutt käib ogapõsksest vähist (Orconectes limosus), keda leiti oktoobris Pärnu jõest kokku kümme isendit, neist kaheksa isast ja kaks emast. Varem pole Eestis ühtegi ogapõskset vähki leitud.

Tegelikult oli katsepüügi eesmärk selgitada välja, kui levinud on Pärnu jões teine võõrliik, juba kümmekond aastat tagasi Eestist leitud signaalvähk. Teadlaste üllatuseks leiti vähimõrdadest hoopis mitu ogapõskset vähki, keda varem pole siinmail kohatud.

Olgugi et tegemist oli esmaleiuga, ei tulnud see katsepüüki teinud Eesti Maaülikooli teadlasele Margo Hurdale just üleliia suure üllatusena. Seda põhjusel, et algselt Ameerikast pärit vähiliiik on Euroopas laia levikuga ning jõudnud juba ka Lätti ja Leetu. Niisiis ei olnud suurt kahtlust, et tülikas tegelane varem või hiljem meilegi jõuab.

Ogapõskse jõevähi püsimajäämine Pärnu jões on tõenäone, sest katsepüük näitas mõlema sugupoole esindajate esinemist. Nii võib arvata, et nüüd ja edaspidi hakkame seda liiki aina tihedamini nägema. «Jääb loota, et tema levik uutele jahimaadele oleks pikk ja vaevaline,» ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Vähipüük keelati

Järjekordse võõrliigi leidmise teeb eriti kurvaks asjaolu, et uutest tulijatest lahtisaamiseks ühtegi lahendust pole. Seda enam, et vee alla ei näe ja kunagi ei saa olla päris kindel, et nüüd just viimane isend kinni püüti.

«Saaks, kui jõest vesi ära võtta, kuid see pole reaalselt teostatav,» ütles Rakko. «Pealegi suudavad mõned neist pugeda kaldaalustesse urgudesse, kus suudavad niisketes oludes ka ilma veeta üsna pikalt hakkama saada. Nii mõjutaks jõe veeta jätmine eeskätt kalu, kuid peasüüdlase jätaks puutumata.»

Kuna nüüdseks on Pärnu veekogudest leitud juba kaks vähi võõrliiki, keelatakse järgmiseks aastaks Pärnu jõestikus Pärnumaal vähipüük täielikult. Võib juhtuda, et vähki ei saa seal püüda ka tulevatel aastatel.

Ühelt poolt tingis vähipüügikeelu asjaolu, et nimetatud kaks võõrliiki on vähikatku suhtes resistentsed liigid ning kannavad endas seda ohtlikku haigust. Jões kasutatud püünistega mujale püüdma minnes on suur oht haigusetekitajaid levitada.

Teine põhjus on nende võõrliikide levitamises. Rakko sõnul on inimesetel paraku kombeks püütud vähke aeg-ajalt kodulähedasse tiiki, jõkke või järve ümber asustada. Kuna igaüks meist ei pruugi osata eristada kodumaist jõevähki kahest siinmail leitud võõrliigist, võib ta oma pahaaimamatu teoga põhjustada ulatuslikku kahju meie looduslikule vähipopulatsioonile.

Inimesed aitavad levikule kaasa

Lisaks, kuna signaalvähk ja ogapõskne vähk on jõevähi suhtes agressiivsemad ja haiguste suhtes resistentsemad, tõrjuvad nad jõevähi üsna ruttu oma elupaigast välja. «Seda protsessi tagasi pöörata on pea võimatu ning eeldaks kõigi võõrliigi isendite väljapüüdmist. Isegi kui see oleks teostatav, oleks see üsna kulukas ettevõtmine ning tulemuse õnnestumises ei saaks kuni lõpuni kindel olla,» sõnas Rakko.

Seni on ogapõskset vähki leitud vaid Pärnu jõe suudmealalt, kuid juba järgmisel aastal on plaanis läbi viia ulatuslikum seire. See peaks andma vastuse, kas liigi esindajaid leidub ka ümberkaudsetes veekogudes.

Kuigi tõestada on seda keeruline või isegi võimatu, võib nii Rakko kui Hurda sõnul mõlema vähi võõrliigi leviku taga näha inimese kaasabi.

«Kui jätta kõrvale loodusele tekitatud kahju ja vaadata asjale inimese vaatevinklist, siis nii signaalvähk kui ka ogapõskne vähk jäävad oma kulinaarsetelt omadustelt kõvasti alla jõevähi omale. Olgu siis mõne jaoks kasvõi see põhjuseks, miks peaksime võõrliikide levikut igatpidi takistama,» ütles ta.

Viimase 10 aasta jooksul Eestisse jõudnud võõrliigid

Viimase kümne aasta jooksul on Eestist leitud ligi 20 uut võõrliiki, kes oma harilikust levikualast välja on sattunud ja ilmselt inimese abil otsaga meile jõudnud.

Eestisse on jõudnud:
kabehirv, dama dama
Siberi klaitoonia (siberi allikrohi), Claytonia sibirica
Harrise mudakrabi, Rhithropanopeus harrisii
pesa-raunjalg, Asplenium nidus
Hispaania teetigu (lusitaania teetigu), Arion vulgaris
punakõrv-ilukilpkonn, Trachemys scripta
Houkastani keerukoi, Cameraria ohridella
elegantne krevett, Palaemon elegans
tamme-äkksurm, Phytophthora ramorum
Paramysis intermedia
Tegenaria gigantea
Laonome armata
Graptemys kohni
Rangia cuneata
Aureoboletus projectellus

(Allikas: keskkonnaministeerium)

KOMMENTAAR
Merike Linnamägi, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist

Leid ei ole väga üllatav, sest pea kõigis naaberriikides on see liik juba olemas ja hoolimata seaduse regulatsioonidest oli see siiski mõneti aja küsimus kuni see kas ise looduslikke teid meile Lätist tuleb või keegi teadmatusest või pahatahtlikkusest selle liigi meile sisse toob.

Sarnaselt oli ka signaalvähi puhul seadustest nii palju abi, et olime viimane riik Euroopas (kui Island välja arvata), kuhu see liik jõudis ja suutsime seega pikka aega seda liiki siit eemal hoida kuni lõpuks keegi selle siiski siia tõi. Miks neid niimoodi tuuakse, on raske öelda. Võib mõjuda see, et need vähid on katkukindlamad. Samas kuna piirid on avatud ning naaberriikides need vähid olemas, siis takistada pahatahtlikku vähkide levitajat on väga keeruline.

Kuna ilmselt on Pärnu jões ogapõskse vähi arvukus üsna kõrge (kui n-ö mõne püügiga 10 looma kätte saadi), siis võib kahtlustada, et nad on ka siginud. Ilmselt see liik siis siin ka kanda kinnitab. Pikemas perspektiivis on teadmata kas sealt lähedal olev signaalvähk ja nüüd leitud ogapõskne vähk kuidagi üksteist mõjutavad. Võimalik, et üks liik suudab teise välja tõrjuda, ning Pärnu jõkke jääb vaid üks võõrliik.

Paraku ei ole teada ühtki head lahendust, millega nii suures jões vähi vastu võidelda saaks. Mis praegu tehtud on, on et liigi import, pidamine, paljundamine, transport, kaubandus ja muidugi loodusesse laskmine on keelatud. Nende reeglite vastu eksimisi uurib keskkonnainspektsioon, kui kusagil tuleb teateid kahtlasest tegevusest.

Samas mõne üksiku isendi importi Lätist või Soomest, näiteks pistelise tollikontrolliga, on väga keeruline avastada ning ka võimalikku kellegi tiigis olevat vähki on ilma kaebuseta võimatu tuvastada. Kuna vähipüük selles piirkonnas keelatakse, siis sellega loodame ära hoida ka edasised uued asustamised. Kindlasti palume ka vähiseire töörühmal mõelda võimalike lahenduste peale. Ilmselgelt ei ole mõeldavad ka mürgitamised vms lahendused, sest siis häviksid ka muud jões elavad liigid.

Seega ainus, mida praegu teha saame on spetsialistide läbiviidava püügiga vähendada võõra vähi arvukust ja sellega aeglustada edasist levimist.

Tagasi üles