Eestis peab end suitsetajaks 27 protsenti elanikest. Kurb on see, et suitsu teeb ka 31,1 protsenti kuni 15-aastastest noortest. Aga kui kümneaastase lapse kopsu vingugaasi sisaldus vastab suitsumehe omale, on asi kuidagi väga viltu.
Hille Tänavsuu: kodune suits
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsetamine pidavat pakkuma sõnulseletamatut mõnu. Pole ise kogenud, kuigi noorena omasuguste seltsis tihti pläru ette panin, nii et tõsikarsklane peigmees mind selle pahe omandamises sügavalt kahtlustas. Siiski ei jäänud sellepärast pulmapidu pidamata. Pläru lihtsalt ei jäänud mulle külge. Võib-olla sellepärast, et leidus palju muud kütkestavamat tegevust. Sel ajal me ei lontinud tegevusetult kaubanduskeskustes. Ehk sellepärast, et neid lihtsalt polnud. Aga noorte elu sisu oli igal juhul sisukam, sest selle sisu tegime ise.
Miks noored tänapäeval suitsetama hakkavad, sellest on palju räägitud. Eelkõige: sõprade seas ei saa ju äpu olla.
Aga see laps on lihtsalt passiivne suitsetaja, sest tema ema ja isa ju suitsetavad. Kodus, iga päev. Uuring näitab, et 17 protsenti meestest ja ligi kümme protsenti naistest suitsetab kodus kõigis ruumides, vähem, kui pooled teevad seda köögis, ja vaid kaugelt vähem kui viiendik õues.
Lastekaitse, appi!