Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri kogudus lõpetab pankroti tõttu ametlikult tegevuse. Narva kirikus jätkuvad jumalateenistused ja talitused uue EELK Narva koguduse eestvedamisel.
Narva Aleksandri kogudus lõpetab ametlikult tegevuse (1)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
24. november 2017, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EELK kirikukogu eelnõu järgi lõpetatakse ametlikult EELK Narva Aleksandri koguduse tegevus. Mäletatavasti kolis pankrotti läinud kogudus Aleksandri kirikust välja 2015. aasta novembri lõpus. Et kogudusel oli liikmeid, kes soovisid jumalateenistuste ja talituste jätkumist, asutati 2016. aasta 2. septembril uus kogudus - EELK Narva kogudus.
«Narva Aleksandri kogudus oli samal ajal pankrotis, seda juhtis pankrotihaldur ja tema põhiliseks tegevuseks oli pankrotivara müük, mis selle sügisega jõudis lõpule,» selgitas Narva koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileet Postimehele.
Seega nüüd on loogiliseks juriidiliseks käiguks organisatsiooni likvideerimine, mistõttu teebki EELK kirikukogu järgmisel nädalal ametliku otsuse Narva Aleksandri koguduse tegevuse lõpetamiseks.
EELK Narva kogudus võtab üle kõik EELK Narva Aleksandri koguduse liikmed ning jätkab tegevust riigi ja kiriku rahadega pankrotipesast välja ostetud Narva Aleksandri kirikus. Kirik kuulub riigile, täpsemalt on selle omanikuks siseministeerium ning EELK Narva kogudus rentnikuks, selgitas Karileet.
Lisaks hooldajaõpetaja Urmas Karileedile on koguduses veel kaks vaimulikku ning teenitakse nii eesti, vene kui ka soome keeles. Koguduses on hetkel umbes 80 inimest, kuid koos Narva Aleksandri kogudusest üle tulevate liikmetega peaks olema koguduse suuruseks ligi 200 inimest.
Riik ostis välja
Valitsus ja EELK ostsid mullu 22. juunil Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, makstes 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.
Kultuuriministeerium alustas mullu oktoobri alguses kohtumisi EELK, Narva linna ja siseministeeriumi esindajatega suurkiriku edasise kasutamise võimaluste üle ning plaanis esitada väljatöötatud nägemuse valitsusele veel oktoobri lõpus. Valitsuskabinet tegi kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon mullu juunis. Ühist otsust hoone kasutusotstarbe kohta siiski ei sündinud.
Narva Aleksandri suurkiriku hoone kuulub siseministeeriumile. Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri aastal 2000.