:format(webp)/nginx/o/2016/09/28/5892105t1h6683.jpg)
Eesti tunnistab vajadust Euroopa Liidu ülese päästevõimekuse loomiseks, mille osas tegi neljapäeval ettepaneku Euroopa Komisjon, kuid samas näeb Eesti plaani ees mitmeid takistusi.
Eesti näeb EL-ülese päästevõimekuse loomisel takistusi
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
24. november 2017, 18:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme nõus sellega, et Euroopa Liidu üleselt on senine võimekus metsatulekahjusid kustutada ebapiisav ja seda tuleb tõsta,» ütles siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juht Priit Laaniste reedel BNS-ile.
«Tänavu Lõuna-Euroopas toimunud ulatuslikud metsatulekahjud näitasid, et Euroopa Liidu ülene reageerimisvõimekus ei ole hetkel piisav. Eriti teravalt andis tunda metsatulekahjude kustutamiseks mõeldud lennukite vähesus. On esinenud olukordi, kus liikmesriik palub teistelt liikmesriikidelt abi, aga kuna kogu ressurss on hõivatud, siis pole võimalik abi saata,» märkis Laaniste.
Kuid tema sõnul on Euroopa Komisjoni esitatud kavas Euroopa Liidu kodanikukaitse valmisolekureservi rescEU loomiseks mitmeid takistusi.
«Seni on elanikkonnakaitse EL-is tuginenud üksikute liikmesriikide võimetele, uue algatusega soovitakse luua aga EL-i ülene valmisolek. Sellega seoses tekib aga mitmeid küsimusi, mis vajavad arutamist,» märkis siseministeeriumi esindaja.
"Esimene neist on õiguslik, sest Lissaboni lepingu kohaselt on elanikkonnakaitse siseriiklik pädevus. See tähendab, et aruteludega tuleb jõuda ühise arusaamani selles osas, kus lõpeb elanikkonnakaitsel siseriiklik pädevus ja kui kaugele saab minna Euroopa Komisjon elanikkonnakaitse koordineerimisel," selgitas Laaniste.
«Lisaks tekib mitmeid praktilisi küsimusi. Näiteks kui reageerimisvõimekust hakatakse looma Euroopa Komisjoni tasandil, siis kuidas tagada, et liikmesriigid hoiaks jätkuvalt üleval oma siseriiklikku võimekust. Seni pole kokku lepitud miinimumnõudeid, mida iga liikmesriik peab ise ülal pidama,» lisas ta.
Euroopa Komisjoni neljapäevase ettepaneku keskne osa on rescEU loomine, mis on Euroopa tasandi kodanikukaitse suutlikkuse reserv, mille hulka kuuluvad kustutuslennukid, eriotstarbelised veepumbad, otsingu- ja päästerühmad, välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad. See reserv täiendab riiklikke vahendeid ja seda haldab Euroopa Komisjon, et toetada riike üleujutuste, metsatulekahjude, maavärinate ja muude katastroofidega toimetulekul. Euroopa Liit katab kõik rescEU-ga seonduvad kulud ja eraldab vahendid. Komisjon vastutab varade eest ja otsustab nende kasutamise üle.
«Euroopa Komisjon tutvustab uut algatust detsembris EL-i nõukogu elanikkonnakaitse töörühmas, algatuse sisuline arutelu jätkub Bulgaaria eesistumise ajal järgmisel aastal,» märkis Laaniste.