Piusa küla relvaäri loos vahistati ka Arnold Rüütli autojuht

Peeter Waaksi ja Ago Ursel Waaksi kodumaja Põlvamaal, kus puhkes traagiliselt lõppenud tulevahetus.

FOTO: Kristjan Teedema

Piusa külas traagilise pöörde võtnud relvaäri seitsme kahtlusaluse seas on ka kaheksakümnendatest aastatest president Arnold Rüütli autojuhiks olnud Avo Kaal.

Eelmisel kolmapäeval, saatuslikul tulevahetuse päeval Põlvamaal Piusa külas peeti relvade salakaubandust puudutavas kriminaalasjas kinni kolm kahtlusalust, teiste seas kaitsepolitseinik Tarmo Laulu surnuks tulistanud ning ise tulevahetuse käigus surma saanud taluperemehe Ago Ursel Waaksi poeg Peeter Waaks.

Kuid nemad polnud ainsad. Kriminaalasjas on seitse kahtlustatavat, neist neli vahistati juba nädal varem. Teiste seas Arnold Rüütli kauaaegne autojuht Avo Kaal.

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai kinnitas, et Postimehe info vastab tõele. «Nimetatud isik on üks seitsmest kahtlusalusest,» ütles ta. «Kriminaalasja sisuks on relvade ja lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine ja üle riigipiiri vedamine.»

Kriminaalasja menetlus algas eelmisel sügisel, praeguseks on Eesti erinevates kohtades teostatud läbiotsimisi ning leitud relvi, laskemoona ja lõhkeaineid. Kas Rüütli ametiautot kasutati relvaveos? «Nii detailidesse ei saa menetluse huvides praegu minna,» vastas Tammai.

Eelmine president Arnold Rüütel ütles eile Postimehele, et transpordiküsimustega tegeleb kantselei ning tema ei tea sellest loost midagi. «Olen auto­juhi lahkumisest väga kaudselt kuulnud,» ütles Rüütel. Postimehe küsimusele, kas ta oskab öelda autojuhi nime, vastas Rüütel: «Autojuhid tulevad ja tutvustavad end teretamisel ainult eesnime pidi. Tõesti ei tea.»

Tegelikkus on teistsugune. 50-aastane Kaal sõidutas Rüütlit juba kaheksakümnendatel ülemnõukogu aegadel. 2001. aastal, kui president Lennart Meri asemel sai riigi esimese mehe koha endale Rüütel, sõidutas Kaal Rüütli perekonda – abikaasat ja vajadusel lapselapsi.

2006. aasta veebruaris, ametist lahkumise eel, andis president Arnold Rüütel kokku 834 riiklikku aumärki. Kaalule andis Rüütel Valgetähe V klassi teenetemärgi. Tema teene kirjeldus: «Eesti Vabariigi taastaja ja edendaja». Ametiaja lõpus autojuhi tänamine ordeniga ei ole iseenesest erakordne – samamoodi käitus ka Lennart Meri.

Kui ametisse astus Toomas Hendrik Ilves, kutsus Rüütel 2007. või 2008. aastal Kaalu enda juurde tagasi. Sellest ajast on Kaal olnud Rüütli isiklik auto­juht.

Ülemöödunud nädalal, mil avalikkus kaitsepolitsei operatsioonist veel midagi ei teadnud, peeti Kaal kinni ühe kahtlustatavana ning ta esitas lahkumisavalduse.

2008. aasta septembris liisiti Rüütlile uus ametiauto, milleks sai 633 500 krooni maksev mahtuniversaal Chrysler Grand Voyager. Vana auto, Nissan Primera, elas pool aastat varem, 2008. aasta märtsis üle väikse avarii. Nimelt rammis Tallinna-Tartu maanteel Põltsamaa kandis kõrvalteelt peateele pööranud Opel Omega president Rüütli auto tagaosa. Endine riigipea, tema autojuht ja mõlkimise põhjustanud juht õnnetuses viga ei saanud.

Relvaäri
•    Põlvamaal Orava vallas Piusa külas puhkes tulevahetus 4. mail kell 13 kriminaaluurimise raames toimunud läbiotsimise ajal, kaks kaitsepolitseinikku ja üks politseinik said raskelt vigastada, üks tsiviilisik, 56-aastane taluperemees Ago Ursel Waaks hukkus. Hiljem suri haiglas ka kõige raskemalt viga saanud kaitsepolitsei töötaja Tarmo Laul.
•    Waaks kasutas tulistamiseks SKS-tüüpi poolautomaatset relva. 7,62 mm Simonovi süsteemi iselaaduvat karabiini SKS peetakse kurikuulsa Kalašnikovi automaadi AK-47 üheks eelkäijaks.
•    Läbiotsimine oli jätk mullu sügisel algatatud kriminaalmenetlusele, et avastada kurjategijaid, kes tegelesid relvade ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega ning üle riigipiir vedamisega.
* Relvaäri kriminaalasjas on kinni peetud seitse kahtlusalust.
Allikas: PM/BNS

Tagasi üles