Sünniregistri statistikast selgub, et viimase 18 aasta jooksul on kõige suurema sünnikaaluga lapsed ilmale tulnud Hiiu-, Saare- ja Läänemaal, kõige väiksema sünnikaaluga põnnid aga Ida-Virumaal.
Kõige priskemad lapsed sünnivad Lääne-Eestis
10. mai 2011, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et hiidlaste lastel rammu jagub, tõestas ka möödunud neljapäeval Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas keisrilõikega ilmale tulnud väike Ricco Veevo, kelle sünnikaal haiglas elevust tekitas.
Lapse isa, Hiiumaalt pärit Janek Veevo rääkis, et kui laps veel ema kõhus oli, ennustasid arstid lapse sünnikaaluks lausa 5900 grammi. Nii suur laps sündides ei olnud, kuid palju alla ka ei jäänud, kaaludes 5500 grammi ja olles 60 cm pikk. «Eks ta ehmatas ikka ära ka – ta oli nii suur!» võtab isa emotsioonid kokku.
Haiglas sai põnn personali poolt juba ka hüüdnime – Kalevipoeg. «Terve haigla osakond käis muudkui vaatamas, kui poiss oli ära sündinud,» meenutab Janek Veevo.
Keskmisest suurema kaalu tõttu jäi laps koos emaga pühapäevani haiglasse jälgimisele, aga juba esmaspäeval pääses Ricco koju ning sai õues vankris põõnutades pikemalt kevadet nautida.
Seoseid raske tuua
Et Lääne-Eestis sünnivadki suuremad lapsed, ei ole siiski reegel ning seoseid, miks ühes Eestimaa piirkonnas sünnivad veidi suuremad lapsed kui teises, on ekspertide hinnangul raske öelda. «Elu on igal pool ühesugune ja see on juhus, et meil keskmine sünnikaal suurem on,» vastati Postimehele Hiiumaa haigla sünnitusosakonnast. Suurema sünnikaalu põhjustena heast mereõhust ja korralikust maatoidust rääkimine oleks hiidlaste hinnangul vale.
Staažikas naistearst ja Pelgulinna sünnitusmaja kvaliteedijuht Eva-Kaisa Zupping nendib samuti, et seoseid piirkonna ja lapse sünnikaalu vahel on raske tuua. Et näiteks Hiiumaal ja Saaremaal lapsed suurema keskmise sünnikaaluga ilmale tulevad, on Zuppingu hinnangul väikeste arvude seadus. «Seal sünnib vähe lapsi ja kui juba üks laps on suurem, viib see keskmise üles,» selgitas Zupping.
Kui vaadata ajaliste (raseduskestus 37-41 nädalat) laste sünnikaalu ema elukoha järgi aastate kaupa, ei saa välja tuua ühte piirkonda, kus sünnivad järjepidevalt veidi suurema sünnikaaluga lapsed. Aastate 1992-2009 lõikes olid suurima sünnikaaluga küll Hiiumaa lapsed (3620 grammi), kellele järgnevad Lääne- ja Saaremaa lapsed, kuid vaadates 2009. aastat eraldiseisvalt, sündisid kõige suurema kaaluga lapsed hoopis Valga-, Pärnu- ja Saaremaal. Samas aga saab väita, et Ida-Virumaa lapsed on läbi aastate sündinud veidi kergematena kui muudes maakondades. Aastate 1992-2009 keskmine Ida-Viru laste sünnikaal (3470 grammi) on 150 grammi väiksem kui näiteks Hiiumaa laste oma.
Üldise tendentsina võib välja tuua ka seda, et nii laste sünnikaal kui ka –pikkus suurenevad. Võrreldes 1992. aastaga on ajaliste Eesti laste keskmine sünnipikkus kasvanud 50,9 cm-lt 51,2 cm-le. Sealjuures poiste keskmine sünnipikkus on kasvanud 51,2 cm-lt 51,5 cm-le ning tüdrukute oma 50,5 cm-lt 50,8 cm-le. Koos pikkusega on kasvanud ka laste sünnikaal: kui 1992. aastal kaalusid lapsed sündides keskmiselt 3513 grammi, siis 2009. aastal 80 grammi võrra enam ehk 3593 grammi.
Raskeim laps 6100 grammi
Tallinna Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja Jana Klementsov kinnitas, et laste sünnikaal on tõepoolest suurenenud. Nagu mainitud, võivad väiksema elanikearvuga piirkonnas keskmise sünnikaalu üles ajada üksikud suurekaalulised lapsed. Suurekaaluliseks ehk makrosoomseks peetakse vastsündinut sünnikaaluga 4500 grammi ja üle selle. Selliseid lapsi on Klementsovi andmetel kuni kümme protsenti kõikidest vastsündinutest.
Kõige raskem Pelgulinna sünnitusmajas ilmale tulnud laps sündis üle kümne aasta tagasi ja kaalus 6100 grammi. Viimasel ajal sündinud vastsündinutest oli kõige suurema lapse kaal 5850 grammi ja pikkus 60 cm. Tartu Ülikooli Kliinikumis sündis möödunud aastal kolm üle 5500 grammi kaalunud beebit.
Jana Klementsovi sõnul on vähemalt pooltel juhtudel suurem kaal geneetiline, sel juhul on enamasti tegemist suurt kasvu vanematega või on lapse muidu tavalist kasvu vanematel olnud suur sünnikaal. Lapse keskmisest suuremat kaalu võivad põhjustada ka ema veresuhkru kõikumise häired või ema diabeet.
Suurekaalulistel vastsündinutel võib esineda tervisehäireid, mistõttu hoitakse neid peale sünnitust veidi kauem haiglas jälgimisel kui tavakaalus lapsi. «Suurekaalulistel vastsündinutel esineb veresuhkru ebastabiilsust, vere punaliblede kontsentratsiooni suurenemist, ainevahetuse häireid ja bilirubiini (sapipigment, mis tekib hemoglobiini lagunemisel) hulga suurenemist veres,» tõi Klementsov näiteid. Hilisemas elus võib suure sünnikaaluga lastel esineda ülekaalulisust, samuti tõuseb neil risk diabeedile, ainevahetushäiretele ja vererõhu tõusule.