Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et sotsiaalministeerium diskrimineeris Peep Mardistet tema poliitiliste veendumuste tõttu, kui ei nimetanud teda euroliidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikme kandidaadiks seepärast, et ta kuulus parteisse.
Õiguskantsler: sotsiaalministeerium diskrimineeris poliitiliste veendumuste tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et sotsiaalministeeriumi 2010. aastal läbiviidud menetlus Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee kandidaatide nimetamiseks ei olnud kooskõlas haldusmenetluse seaduse ning hea halduse tavaga.
Samuti oli õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus kandidaatidele esitatud nõue, et nad peavad olema poliitiliselt määratlemata.
Sotsiaalministeerium jättis Mardiste kandidaadiks nimetamata, kuna ta oli erakonna liige ning sotsiaalministeeriumi hinnangul ka tegevpoliitik. See ei olnud kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning ministeerium diskrimineeris isikut tema poliitiliste veendumuste tõttu, leidis Teder.
Õiguskantsler saatis sotsiaalministrile soovituse vabandada avaldaja ees tema õiguste rikkumise pärast. Samuti soovitab Teder muuta võrdse kohtlemise seadust, et tagada isikute õiguste tõhusam kaitse diskrimineerimise vastu sarnastesse esinduskogudesse nimetamise korral.
Teder alustas menetlust Peep Mardiste avalduse põhjal.
Mardiste soovis Eesti Keskkonnaühenduste Koja esitatud kandidaadina 2010. aastal kandideerida Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee kodanikuühenduste grupi liikmeks uueks perioodiks kuni aastani 2015. Sotsiaalministeerium jättis kandidaadi esitamata, kuna ta kuulus Erakonda Eestimaa Rohelised.
Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) on nõuandva pädevusega Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistav organ. Eestile on EMSK-s määratud 7 kohta, mis jagunevad tööandjate, töövõtjate ja kodanikeühenduste vahel. Eesti kandidaadid Euroopa Liidu ametikohtadele esitab valitsus, sotsiaalministri kohustus on esitada valitsusele EMSK liikmete kandidaadid ning selleks tuleb läbi viia valikumenetlus kooskõlas haldusmenetluse seaduse ning hea halduse tavaga.
Põhiseadusest tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele tohib seadusega piirata, kui selleks on vajalik mõne teise sama kaaluga õigusväärtuse tagamiseks. «Ühegi Eesti seadusega ei ole piiratud erakonna liikme kuulumist EL majandus- ja sotsiaalkomiteesse kui esindusorganisatsiooni. Kandidaatide valiku menetluse käigus ei toodud ka välja, milles täpsemalt nähti ohtu kodanikuühenduste esindajate sõltumatusele EMSK tegevuses seoses avaldaja poliitilise tegevusega,» märkis õiguskantsler.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kodukorras on sätestatud, millised poliitilise tegevuse või teenistussuhte vormid ei ole ühildatavad komitee liikmelisusega. Komitee ei ole pidanud vajalikuks kehtestada üldist piirangut, mille kohaselt ei tohiks komitee liikmed kuuluda erakonda, samuti ei takista komitee liikmeks olemist muu poliitiline tegevus, kui kodukorras määratletud juhud, milleks siseriiklikul tasandil on kuulumine valitsusse või parlamenti.
Õiguskantsler on seisukohal, et see klausel on vastuolus põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttega. «Sotsiaalministeeriumi tegevus avaldaja EMSK kandidaadiks nimetamisest loobumisel ei olnud kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning avaldajat diskrimineeriti tema poliitiliste veendumuste tõttu.»
Polnud erapooletu valimine
Teder leidis sotsiaalministeeriumi korraldatud kandidaatide nimetamise menetluses mitmeid vigu.
Nii tehti ettepanek liikmete valikukriteeriumid välja töötada nimetatud komitee eelmise koosseisu liikmetel, nemad said ka koostada nimekirja kodanikuühendustest, keda kandideerimise võimalustest teavitada. «Selle tulemusena ei teavitanud sotsiaalministeerium avalikkust ja kodanikeühenduste sihtrühma laiemalt kandideerimise võimalustest, vaid sellisest võimalusest teavitati vaid kümmet väljavalitud organisatsiooni,» tõi Teder välja.
Samuti polnud valimise käigus tagatud erapooletuse põhimõte. Nimelt kandideerisid ise uuesti ka isikud, kes olid välja töötanud kandidaatide valikukriteeriumid ning nimetanud organisatsioonid, keda kandideerima kutsuti. Samad liikmeorganisatsioonid avaldasid ühtlasi vastuseisu Mardiste esialgsele valituks osutumisele, millele sotsiaalministeerium omakorda omistas määrava tähtsuse kandidaatide lõplikul esitamisel valitsusele.
«Seega omistas sotsiaalministeerium määrava tähtsuse selliste organisatsioonide poolt väljendatud arvamusele, kes ka ise osalesid käimasolnud konkursil ning olid seega otseselt huvitatud selle tulemustest.»
Samuti leiab õiguskantsler kokkuvõtvalt, et kandidaatide nimetamisel ei olnud tagatud menetlusosaliste teavitamine kohaldatavatest kriteeriumitest, ei võimaldatud Mardistel esitada oma vastuväiteid ja arvamust ega järgitud põhjendamiskohustuse põhimõtet, mistõttu ei olnud läbiviidud menetlus kooskõlas haldusmenetluse seaduse ega hea halduse tavaga.
Soovitab vabandada
Et teised kandidaadid on praeguseks EMSK liikmeks nimetatud ning asunud tegutsema, ei pea õiguskantsler põhjendatuks teha ettepanekut EMSK kodanikeühenduste rühma kandidaatide nimetamise menetluse uuendamiseks. Küll aga tegi õiguskantsler sotsiaalministrile soovituse vabandada avaldaja ees tema õiguste rikkumise pärast ning arvestada õiguskantsleri seisukohtadega järgnevate valikuprotsesside läbiviimisel.
Õiguskantsler märkis, et võrdse kohtlemise seaduses on diskrimineerimine veendumuse tõttu keelatud vaid töö- ja kutseala puudutavates küsimustes.