Kas hoolduskindlustus päästaks järeltulijad üle jõu käivast vanainimese hooldamisest?

Illustratiivne foto.

FOTO: Raigo Pajula

Kui praegu on eakate inimeste hooldamine tema pereliikmete kohustus, siis riigikogu arutab kohustusliku hoolduskindlustuse loomist, mis võiks kergemaks muuta nii järeltulijate kui eakate elu.

Perekonnaseaduse järgi lasub oma vanemate ja vanavanemate eest hoolitsemise kohustus lastel ja lastelastel, mis võib aga töö kõrvalt osutuda keeruliseks. Samal ajal on hooldekodud osa perede jaoks liiga kulukad. 

Endine ajakirjanik Toomas Mattson ütleb Eesti Ekspressis ilmunud Kirsti Vainküla artiklile viidates, et tema sõnul on tegu olulise probleemiga, mille kõrval on diskussioonid alkoholiaktsiisi, tasuta bussiliikluse või riigimajade üle tema hinnangul tühised. «Küsimus on, kas me ühiskonnana vajaksime hoolduskindlustust, et lapsed ja lapselapsed saaksid elada ka oma elu ega peaks pühenduma eakate või haigete vanemate hooldamisele,» kirjutab Mattson sotsiaalmeedias. «Ja siin on ka teine pool. Et iga eakas võiks väärikalt vananeda ja surra, jõudes eluõhtusse teadmisega, et ta lähedased ei pea tema pärast kannatama, ei oma elu elamata jätma ega tundma kellegi hooldamise pärast rahalist kitskust.»

Eesti tööjõu-uuringu andmetel on hoolduskoormus ligi 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest kuus protsenti ei käi tööl või saab tööl käia osaajaga.

«Mu ema on mulle alati öelnud, et ta soovib surra jalapealt, et mitte jääda mulle kuidagi koormaks hooldada, ta tunneb, et tahab ise olla lõpuni väärikas ega taha kellestki sõltuda,» lisab Mattson.

Eesti eri piirkondades on hooldekodusid, kus kohatasu algab 500 eurost ja ulatub 800 euroni, ent keskmine vanaduspension on praegu veidi üle 400 euro. Paljudel inimestel ei ole Mattsoni sõnul võimalust hooldekodu eest maksta ja pered peavad lähedase hooldamise tõttu rahalisi raskusi taluma. 

«Ja kuigi ma olen parempoolse ilmavaatega inimene ja kuigi öeldakse, et maksukoormus on Eestis niigi kõrge, siis õigus väärikalt vananeda ilma kellelegi koormaks olemata, on minu silmis sedavõrd tähtis, et siin läheks see võimalik uus solidaarne maks või mingi muu süsteemiga raha kogumine kindlasti asja ette,» kirjutab Mattson.

Eesti Koostöö Kogu hakkas kevadel otsima ideid, et käivitada ühiskondlik arutelu tuleviku eakusest ning otsida lahendusi eakapõlve paremaks muutmiseks. Ühe ideena pakuti välja hoolduskindlustus, mille eesmärk on leevendada omaste hooldajate ülekoormust. Ettepanek kogus kokku üle tuhande allkirja, jõudis riigikogusse ning riigikogu juhatus otsustas selle menetlusse võtta.

Riigikogu pressiteatest selgub, et hoolduskindlustuse ettepaneku eesmärk on luua ühisest allikast rahastatud hoolduse süsteem, mis annaks võimaluse valida kõige sobivamad teenused ja vältida kallite tervishoiuteenuste mittesihipärast ja madala tulemusega kasutamist. Näiteks Saksamaal on kõigil ravikindlustusega inimestel automaatselt hoolduskindlustus, mis on seal kohustuslik. Väljamaksete osas on inimesel võimalik valida, kas ta soovib saada kompensatsiooni rahas, teenustes või segatüübi alusel. Kui valida kompensatsioon rahas, siis on seda summaarselt vähem kui teenuste või segatüübi kompensatsiooni puhul. Hoolduskindlustus, üks protsent, on rahastatud palgatulust ning jagatud võrdselt töötaja ja tööandja vahel. Samas Soomes on hoolekanne riigi õlul ja seda korraldab kohalik omavalitsus.

Hoolduskindlustuse loomise ideed arutab edasi sotsiaalkomisjon koos rahanduskomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga. Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) märkis oktoobris riigikogus, et omastehooldusega seotud probleem on väga terav ja lisas, et ta loodab, et koostöös rahanduskomisjoni ja huvigruppidega leitakse hea lahendus, isegi kui teemat tuleb mitu korda arutada. «Suure hoolduskoormuse käes kannatavatele peredele on vaja abi, mis tagab nende lähedastele vajaliku hoole ning ei vii perekonda vaesusesse. Hoolduskindlustuse rakendamine on üks võimalus selleni jõuda,» rääkis Kütt.

Novembri keskpaigas uue eakuse rahvakogu komisjonil ütles Kütt, et Maailmapanga analüüsi järgi ei ole hoolduskindlustus Eestisse sobilik. Ta lisas, et tutvub lähiajal Maailmapanga seisukohtadega ja kuulab ära nende soovitused. Kütt rääkis ka edasistest plaanidest: detsembris tutvustab riigikantselei juurde loodud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm ettepanekuid valitsusele, samuti kutsub sotsiaalkomisjon ja omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm kokku avaliku istungi ning lisaks on plaanis arutada teemat riiklikult tähtsa küsimusena parlamendi suures saalis.

Hoolduskindlustuse loomine on üks uue eakuse rahvakogule esitatud 80 ideest, mis esitati kevadel selle nimel, et tuleviku eakapõlv oleks tegusam, töökam ja õnnelikum. Esitatud ideedest 26 ettepanekut olid sellised, mida eksperdid hindasid Eestis teostatavaks ning mis läbisid ideede esitajate, ekspertide ja huviliste osalusel teemaseminaride hääletusse.

Tagasi üles
Back