Kaks aastat tagasi hukkus Tartus ülekäigurajal politseibussilt löögi saanud 20-aastane Rain ning lõplik otsus ütleb, et tegemist oli õnnetusega, kus süüdlast pole. Selgub aga, et sama politseinik jäi pärast tragöödiat veel kaks korda kihutamisega vahele ja sunniti lõpuks politseist lahkuma.
Tallinnas õppinud Rain saabus 20. novembril Tartusse ja läks endiste klassikaaslastega peole. Hilisemad analüüsid näitasid, et Rain ja tema sõber Henri olid joonud alkoholi, aga joove polnud suur, kui nad 21. novembri hommikul pisut enne kella viit sammud kodu poole seadsid, vahendas «Pealtnägija».
Samal ajal, kell 5.02 tuli politseile väljakutse, millele startis prefektuuri peamajast patrull, kuhu kuulusid toona 25-aastane Igor ja 44-aastane Einar. Lisaks kaklusele ööklubi Maasikas juures, tuli teine väljakutse, et Tartu kesklinnas on nähtud relvaga liikuvat inimest.
Tegu oli kõrgeima kategooria ehk politsei keeles Charlie-väljakustega. Rooli istus Igor, kellel oli juhistaaži neli ja politseistaaži vaid kolm aastat. Veel olulisem nüanss on, et nad panid tööle küll vilkurid, aga mitte sireeni ehk masin sõitis 120-kilomeetrise tunnikiirusega kesklinna suunas vaikselt.
Tollase Lõuna prefekti Tarmo Kohvi sõnul on sireeni kasutamine alarmsõidukijuhi otsus ja kuna tegemist oli varahommikuga, siis sireeni ei kasutatud, et mitte inimesi häirida.
Kell 5.05 olid peolt tulnud Rain ja Henri Riia tänaval ülekäigurajal. Nad nägid küll lähenevat autot, kuid vilkureid ei märganud ja suurest kiirusest aru ei saanud. Henri sõnul ütles ta veel viimasel hetkel sõbrale, et ta jookseks. Henri ise sai autolt tagumiku pihta löögi, kuid Rain sai surmava löögi.
Kaotusevalus pere oli niikuinii skeptiline politsei ametliku versiooni suhtes, aga neid jahmatas, kui materjalidest selgus, et noor politseinik Igor oli oma lühikese karjääri jooksul juba enne teinud kolm avariid alarmsõiduki roolis. Kusjuures kaks neist olid konkreetselt seotud kihutamisega.
Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul ei olnud kummagi juhtumi puhul põhjust kihutamiseks, sest ohtu ei olnud. Neis avariides keegi kannatada ei saanud.
Uurimist juhtinud prokuröri Kaire Hänilene sõnul polnud juriidiliselt millestki kinni hakata. Algul lõpetas asja ära Lõuna prokuratuur ja seejärel, pärast vanemate protesti, 1. septembril ka riigiprokuratuur.
Kokkuvõttes on riigi seisukoht, et noormehed ilmusid ülekäigurajale nii ootamatult, et Igoril polnud võimalik otsasõitu vältida. Eelnevad avariid ja sireenita sõitmine ei mängi siinjuures prokuröride sõnul mingit rolli.
Kuigi loole oleks võinud kohtu lõpliku otsusega punkti panna, selgus ootamatult, et politseinik Igor jäi tänavu kaks korda kihutamisega vahele.
«Need teod ei ole kooskõlas meie organisatsiooni põhiväärtusega. Ja kindlasti ei ole kooskõlas sellega, mida ühiskond meilt ootab. Peale selliseid sündmusi veel toime panna selliseid rikkumisi, siis see on kindlasti usaldusväärsuse kuritarvitamine,» rääkis Tartu politseijaoskonna patrulltalituse juht Alvar Pähkel.
Igor jäeti pärast 2015. aasta õnnetust patrulli edasi, kuid ta polnud enam autoroolis.
Mõlemad hilisemad rikkumised toimusid isikliku autoga. Esimesel korral, tänavu 13. mail sõitis ta Tartu äärelinnas sajaga ehk ületas kiirust ligi 50 kilomeetrit. Karistuseks sai ta 576 eurot trahvi ja üleviimise kainestusmaja spetsialistiks.
Vaid kaks kuud hiljem, juuli lõpus jäi ta Luunja vallas jälle vahele, kui kiirust oli rohkem kui 25 kilomeetrit üle. Karistuseks 100 eurot, juhtimisõiguse ära võtmine kaheks kuuks ja politseitöölt kõrvaldamine.
«Kutsusin Igori enda juurde, me vestlesime, arutasime meie organisatsiooni põhiväärtusi ja leidsime, et sellisel kujul töö jätkamine või koostöö ei ole võimalik. Igor tunnistas seda ja kirjutas lahkumisavalduse,» selgitas Pähkel.
Juriidiliselt ei mängi hiljem toimunud rikkumised mingit rolli surmaga lõppenud loos.