Sündmusi, mis toimuvad praegu araabia maailmas, saab võrrelda sündmustega, mis vapustasid Euroopa riike 1848. aastal ja kiirendasid viimastest feodaalkorra iganditest lahtiütlemist. Sarnane on see, et mõlemad sündmused said alguse suhteliselt perifeerses piirkonnas – Tuneesias autoritaarse presidendi Zine al-Abidine Ben Ali ja Piemontes Austria ülemvõimu vastu. Mõlemal puhul oli käivitavaks jõuks majanduskriis – ka 1847. aastal Euroopat räsinud majandussurutis ja varasemad ikaldusaastad tõid kaasa sotsiaalsete pingete kasvu. Tolleaegset Euroopa keskmist valitsemismudelit võib kirjeldada kui absoluutse monarhia hilist väljendust. Samas on araabia maailma riigid tänapäevalgi enamasti absolutistlikud monarhiad või diktatuurid.