/nginx/o/2017/10/12/7202343t1h518b.jpg)
Narva arvamusfestivalil Bazaar arutatakse eeloleval nädalavahetusel ettepanekut rajada tühjana seisvasse Aleksandri kirikusse ekstreemspordikeskus.
Narvas arutatakse ekstreemspordikeskuse rajamist Aleksandri kirikusse (5)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. detsember 2017, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bazaari korraldaja Valeria Lavrova sõnul tegi kultuuriministeerium ettepaneku arutada Narva Aleksandri kiriku tulevikku Bazaaril, kuid narvalane otsustas tõstatada teema veelgi radikaalsemalt ja kaaluda pühakotta ekstreemspordikeskuse rajamist. Bazaari nimelist arutelupäeva korraldatakse Narvas Arvamusfestivali eeskujul.
«Ekstreemspordikeskuse rajamine kirikusse on hüpoteetiline võimalus, see ei tähenda, et juba oleks olemas mingi konkreetne plaan. Ma lihtsalt tegin ettepaneku arutada, kas jätta kirikuhoone pühakojaks või kaaluda ka muid variante,» rääkis Lavrova.
Lavrova isiklikult ei poolda kirikusse ekstreemspordikeskuse rajamist.
«Maailm muutub meie ümber väga kiiresti ja me ei tea, mis juhtub kümne aasta pärast. Kirikuhoone on unikaalne ja seal saaks teha palju asju. Võib arutada, kas teha seal midagi, mis tundub praegu täiesti ebareaalne või lasta seista hoonel tühjana edasi,» ütles Lavrova.
Narva luterlik preester Oleg Sevastjanov lükkas ekstreemspordikeskuse idee kategooriliselt tagasi. «Ekstreemsus ja kirik ei sobi kokku. Jumal ei armasta asjatut riski,» ütles preester ja lisas, et see ei tähenda, et kirikuhoone tuleviku üle ei võiks arutleda.
Sevastjanovi sõnul saaks kirikuhoones korraldada näiteks kontserte, pidada loenguid või korraldada kohtumisi huvitavate inimestega.
Narva Aleksandri kirik kuulus kohalikule luterliku kogudusele, mis läks 2015. aastal pankrotti.
Riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ostsid mullu juunis Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja. Lõplik ostuhind oli 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.
Enne hoone ostu oli riik investeerinud kiriku taastamisse 2,5 miljonit eurot. Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal.
EELK Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas mullu märtsi lõpus panna suurkiriku hoone enampakkumisele. Kogudus jäi ehitusfirmale võlgu kiriku renoveerimistööde eest. Mai alguses tühistati siseministeeriumi soovil suurkiriku 500 000 euro suuruse alghinnaga enampakkumine, alustamaks läbirääkimisi kirikuhoone omandamiseks.