Narva Aleksandri kiriku edasine kasutus siiani selgusetu

Narva Aleksandri kirik. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Koguduse pankrotipesast välja ostetud Narva Aleksandri kiriku edasine kasutus pole praeguseks veel selgunud.

«Narva Aleksandri suurkiriku sisukontseptsiooni loomise protsess veel kestab. Sellel laupäeval toimub Narvas järjekordne selleteemaline arutelu linnaelanike osalusel. Tegemist on kohaliku nii-öelda arutelufestivaliga Bazar,» ütles kultuuri ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Olga Sõtnik BNS-ile.

Narva Aleksandri koguduse pankrot kuulutati välja mullu aprillis, sest kogudus jäi kiriku renoveerimistööde eest ehitusfirmale võlgu. Koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas läinud aasta märtsi lõpus panna Narva Aleksandri suurkiriku hoone enampakkumisele. Mullu mai alguses tühistati aga siseministeeriumi soovil Narva Aleksandri suurkiriku 500 000 euro suuruse alghinnaga enampakkumine alustamaks läbirääkimisi kirikuhoone omandamiseks.

Valitsus ja Eesti Evangeelne Luterlik kirik (EELK) ostsid mullu 22. juunil Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, makstes 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.

Kultuuriministeerium alustas mullu oktoobri alguses kohtumisi EELK, Narva linna ja siseministeeriumi esindajatega suurkiriku edasise kasutamise võimaluste üle ning plaanis esitada väljatöötatud nägemuse valitsusele veel oktoobri lõpus. Valitsuskabinet tegi kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon mullu juunis. Ühist otsust hoone kasutusotstarbe kohta pole siiski seni sündinud.

Kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, EELK ja Narva linna esindajad otsustasid mai keskel kultuuruministeeriumis peetud kohtumisel käivitada laiaulatusliku ja mitmeastmelise arutelu, mille tulemusena selgitatakse Narva Aleksandri kiriku võimalik edasine kasutus välja sügiseks.

Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri aastal 2000.