Inimõiguste aastaaruandes nimetatakse EKREt paremäärmuslikuks erakonnaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

EKRE valimisloosung kohalikel valimistel on Anname tuld.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti Inimõiguste Keskuse teisipäeval avalikustatud aruandes nimetatakse Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda paremäärmuslikuks erakonnaks.

«Paremäärmusliku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht ja juhatuse liige Martin Helme ründas 20. märtsil 2017 riigikogu ees peetud kõnes pretsedenditult kohtuvõimu sõltumatust ning konkreetseid kohtunikke, sest ta polnud rahul ühe Tallinna ringkonnakohtu kohtulahendiga,» kirjutatakse teisipäeval avalikustatud Eesti Inimõiguste Keskuse aasta aruandes.

Helme väljaütlemise mõistsid hukka kui demokraatliku õigusriigiga kokkusobimatu teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Peatüki «Õigus õiglasele kohtupidamisele», kus EKREt nimetatakse paremäärmuslikuks erakonnaks autor on Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

EKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles aruannet kommenteerides ERRi uudisteportaalile, et selline avaldus pole Käsperi poolt üllatav.

«Pole saladus, et antud isik on vasakäärmuslike vaadetega ja on varemgi sotsiaalmeedias korduvalt sildistanud konservatiive ja rahvuslasi, kuna ei suuda aktsepteerida erinevaid seisukohti,» ütles Madison ERRi uudisteportaalile.

Oktoobris kohalike omavalitsuste valimiste päeval tegi Käsper Madisoni sõnul avalduse, et põhiseadusest tähtsam on hoopis õigus saada valimiste infot teistes keeltes peale eesti keele.

«Seega tema arvates on põhiseadus tühine ja põhiline vaid isiklik arusaam multikultuursusest. Selline organisatsioon sellise juhiga on selgelt ühiskonda lõhestav ja riigieelarvest sellise organisatsiooni toetamine kas või ühe sendiga on maksumaksja raha raiskamine,» leidis Madison.
 

Aruanne «Inimõigused Eestis 2016-2017», ekspertide soovitusi:

*Võtta vastu seadusemuudatused psühhiaatriapatsientidele ohjeldamismeetmete rakendamisel inimväärikuse tagamiseks.

*Julgustada politseid ja tööinspektsiooni uurima inimkaubandust töösuhetes, sh värbajaid, kes tegelevad pettusega.

*Hoiduda kohtunike sõltumatuse ründamisest, nii meedial kui poliitikutel, ning rõhutada kohtuvõimu sõltumatuse olulisust.

*Vaadata viivitamatult kriitiliselt üle andmete säilitamise ja neile ligipääsu võimaldamise regulatsioon Eestis, võttes sealjuures lähtepunktiks, et IKT teenusepakkujaid ei tohi kohustada säilitama andmeid defineerimata inimhulkade kohta, kelle seos kuritegevuse või julegolekuriskidega pole objektiivselt põhjendatav.

*Välistada eos massprofileerimise võimalus, suhtudes ülima ettevaatlikkusega igasugustesse algatustesse ja eelnõudesse, mis võimaldavad ligipääsu mitmetele ametlikele andmekogudele ilma spetsiifilise aluse, kõrgeimate turvalisusnõuete ja väga range loasüsteemita.

*Viimase paari aasta avalikud arutelud vastuolulistel teemadel, nagu kooseluseadus ning pagulased, on näidanud vajadust selgemate vaenukõne reeglite järele. Soovitame lähemas tulevikus üle vaadata asjassepuutuvad seadused ning võtta menetlusse vajalikud seadusemuudatused.

*Kehtestada uutes omavalitsustes ja nende liitudes selged kodanike ja nende ühenduste kaasamise ning rahastamise reeglid, mis järgivad Siseministeeriumi eestvõttel loodud vabaühenduste rahastamise juhendit.

*Võtta vastu võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega kaotatakse erisused erinevate aluste vahel.

*Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.

*Kaaluda poliitilise välireklaami keelustamise mõistlikkust ning eesmärgipärasust valimiskam-paania perioodil.

*Lõpetada juba aastakümneid kestnud vene kaardile mängimine ning rahvuspõhine vastandumine valimisvõitluses ja selle planeerimises, mis polariseerib valijaid ning raskendab Eesti ühiskonna terviklikku lõimumist kõikide elanikkonnagruppide seas.

*Pöörata tähelepanu sama taktika üha kasvavale kasutamiselet uussisserändajate, sh pagulaste suhtes.

*Võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, mis tagavad kooseluseaduse rakendamise täies mahus.

*Paigutada varjupaigataotlejad kinnipidamiskeskusesse viimasel võimalusel, kui muud alternatiivid ei ole võimalikud.

*Pakkuda varjupaigataotlejatele kvaliteetset õigusabi.

*Tagada lastele, sh puuetega lastele ligipääs järjepidevatele tervishoiuteenustele, samuti tagada tugispetsialistide kättesaadavus koolides.                                                  

Tagasi üles