Sigala juht Urmas Laht maaeluministeeriumi nõukojas töötamises huvide konflikti ei näe

Liis Velsker
, päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Laht.
Urmas Laht. Foto: Arvet Mägi

Riigikogu opositsioonisaadikud küsisid maaeluminister Tarmo Tammele (KE) esitatud arupärimises, kas näevad ministeeriumi põllumajanduse nõukoja esimehe, Markilo ASi sigala juhi Urmas Lahe (KE) tegevuses ametiisikuna huvide konflikti. Laht ise leiab, et koja liikmed peavadki olema tegevpõllumehed.

Riigikogu Vabaerakonna ja Reformierakonna seitse opositsioonisaadikut – Andres Herkel, Krista Aru, Artur Talvik, Külliki Kübarsepp, Andres Ammas, Terje Trei ja Igor Gräzin – tõid eile maaeluminister Tarmo Tammele üle antud arupärimises välja, et minister on 12. jaanuari käskkirjaga moodustanud ühe oma poliitilise nõuniku ametikoha asemele seitsmeliikmelise põllumajanduse nõukoja.

Kuna nõukoja liikmetel on tekkinud ametiseisund ja -pädevus, järeldasid riigikogu liikmed, et nõukoja liikmed on ametiisikud – nad saavad selle tegevuse eest maksumaksjatelt ka rahalist tasu. Teiselt poolt tegutsevad nõukoja liikmed aktiivselt põllumajandussektoris, saades sealt vahetult tulu.

«Nõukoda on teinud ministrile arvukalt ettepanekuid, saades nende ettepanekute jõustumise kaudu otsest või kaudset tulu. Selline nõukoja tegevus võib olla korruptiivne, kui nõukoja liikmed teevad otsuseid, olles ise pidevas huvide konfliktis,» seisis arupärimises.

Saadikud tõid välja, et näiteks on selle nõukoja esimees Urmas Laht osalenud Aafrika seakatku piiramiseks rangemate bio-ohutusnõuete sisseviimiseks või lausa tootmise sundlõpetamiseks väiketootjatele otsustamisel. Samal ajal on algatanud talle kuuluv ettevõte Markilo AS Vajangul asuva sigala laienduse keskkonnamõju hindamise. Samuti on Urmas Laht olnud Keskerakonna tagatoas aktiivne juba eelpool viidatud emisetoetuse sisseviimisel. Saadikud küsisid, kas minister näeb Lahe tegevuses huvide konflikti korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

«Kindlasti on õigem, et põllumajanduse kojas on tegevpõllumehed,» leidis Urmas Laht ise ja põhjendas, et ministeeriumis tegutsev põllumajanduse koda ei anna suuniseid, kellele raha anda. «Meie ei sekku mingilgi tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. See on ka määruses kirjas, see ei ole meie pädevus.»

Lahe seletusel on nõukoja ülesanne tuua välja valupunktid maamajanduses ning informeerida sellest minister Tamme ja teha ettepanekuid teemade käsitlemiseks. «Mina praegu ei näe, et nõukoda oleks kuidagi asjaosaline, sest nõukoja eesmärk on vastata ministri kergitatud küsimustele või ise kergitada teemasid, mis vajaksid lahendust,» lausus Laht ja lisas, et minister otsustab, kas ta teemat edasi arutab.

Nõukokku kuuluvad Lahe sõnul Taluliidu juhataja, samuti tootjate, noor- ja suurettevõtjate esindajad jt, kes tegelevad nii teravilja tootmise, piimatootmise, aianduse, seakasvatuse kui ka teiste sektoritega. «Kahtlemata Te võite küsida, et miks ei võiks sinna kuuluda üks või teine. Kui me vaatame nende inimeste erakondlikku kuuluvust, siis nende seas on väga mitme erakonna ja erinevate poliitiliste jõudude toetajaid,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles