Soome presidendikandidaadid ei annaks Eestile automaatselt sõjalist abi

Soome sõdur õppustel.

FOTO: Czarek Sokolowski / AP / Scanpix

Soome kaheksa presidendikandidaati ei annaks Eestile sõjalist abi, kui siin peaks puhkema konflikt ja Eesti paluks Soomelt Lissaboni leppe alusel abi.

Soome rahvusringhäälingus YLE toimus eile presidendikandidaatide debatt ning saatejuht püstitas hüpoteetilise olukorra, kui Eestis on puhkenud relvakonflikt ja Soome saab Lissaboni leppe artikli 42.7 alusel palve sõjaliselt aidata, vahendas Helsinki Times.

Lissaboni lepingu artikkel 42.7 ütleb, et Euroopa Liidu liikmesriigil on sõjalise rünnaku korral õigus kutsuda kõiki liikmesriike appi ning ELi liikmesriigid peavad rünnaku alla sattunud riiki võimaluste piires aitama.

Keskerakonna presidendikandidaat Matti Vanhanen ütles, et sellises olukorras pöörduks ta kõigepealt kohe välis- ja julgeolekupoliitika ministrite komitee ja Euroopa Liidu poole. «Me peaksime palvele vastama, kuid me peame ühtlasi tegema selgeks, mida keegi meist teha saaks, et aidata,» ütles Vanhanan.

Ta lisas, et mõistlik oleks välja töötada matemaatiline mudel, kuidas vastata erinevates olukordades. Samas rõhutas ta, et iga juhtumit tuleb hinnata eraldi.

Põlissoomlaste presidendikandidaat Laura Huhtasaari leidis, et Soome ei tohiks mingil juhul lubada oma kaitseväe sõjalist tegevust välisriigi territooriumil. «Meie prioriteet peaks sellises olukorras olema Eesti põhjarinde kaitsmine,» ütles Huhtasaari.

Soome Rootsi Rahvapartei presidendikandidaat Nils Torvalds märkis, et Lissaboni leppe artikkel 42.7 eeldab sõjalise abi andmiseks Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälset otsust. «Ma olen üsna veendunud, et sellist üksmeelt ei saavutata,» lauisus Torvalds.

President Sauli Niinistö ei olnud leppe taolise interpreteeringuga nõus. Niinistö meenutas, et Lissaboni leppe kaitsealase abi artiklit on Euroopas juba rakendatud, pärast seda, kui Prantsusmaad tabasid 2015. aasta lõpus terrorirünnakud. «Siis seda teemat küll Euroopa Liidu nõukogus ei arutatud,» ütles president. Niinistö lisas, et Lissaboni leping ei kohusta Euroopa Liidu liikmesriiki abipalve korral sõjaliselt aitama. Taolise hüpoteetilise palve korral arutaks Niinistö teemat kõigepealt parlamendikomisjonide juhtidega. «Konflikti korral peame esimese asjana kindlustama oma piirid,» ütles Niinistö ja meenutas et konflikt Balti riikides tähendaks sõda NATO ja Venemaa vahel, mis on väga ebatõenäoline.

Rahvaliikumise presidendikandidaat Paavo Väyrynen märkis, et Lissaboni leppe järgi ei ole liikmesriikidel kohustust osutada Euroopa Liidu riikidele sõjalist abi. Ta nentis, et taolise kohustuse korras oleks Euroopa Liit sõjaline organisatsioon, nagu NATO.

Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat Tuula Haatanen lausus, et kui Balti riikides peaks puhkema sõjaline konflikt, oleks sisuliselt tegemist Kolmanda maailmasõjaga. «Lissaboni lepingut ei sõlmitud mitte sõjalisteks olukordadeks, vaid kriiside lahendamiseks. Me pakkusime terrorirünnakute järel Prantsusmaale abi, kuid see oli kriisi lahendamise operatsioon,» rääkis Haatanen. Ta lisas, et kui Soome peaks saama hüpoteetilise palve sõjaliseks abiks, peab ta langetama iseseisva otsuse, millele eelnevad diskusioonid nii riigisiseselt kui ka välispartneritega.

Roheliste presidendikandidaat Pekka Haavisto nõustus, et Lissaboni leppe tõlgendamine Prantsusmaa juhtumi järgi on õige ja see vastab Soome huvidele. «Riigid peaksid osutama teineteisele kriiside korral abi,» ütles ta. Ta rõhutas, et sõjalise konflikti korral annaks esimesena Eestile ja teistele Balti riikidele sõjalist abi NATO. Soome saaks konflikti ajal osutada muud abi, näiteks võtta vastu sõjapõgenikke.

Vasakliidu presidendikandidaat Merja Kyllönen, kes on tuntud NATO ja Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika vastasena, ütles, et Läänemere piirkonna suurimaks ohuks jääb naftareostuse võimalus.

Valimisteni on jäänud pisut üle kuu. Esimene voor peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril ja teine vajadusel 11. veebruaril.

Viimaste arvamusuuringute kohaselt on Sauli Niinistö toetus nii tugev, et ta võib tagada endale võidu juba esimeses voorus.

Loe ka neid

Tagasi üles